Uudis mobiilsideteenuste pea 16% hinnatõusust tundub uskumatuna. Majandussurutis ei ole mööda käinud ka mobiilsideoperaatoritest - operaatorite käibed ja kasumid on I kvartalis võrreldes mullusega langenud 6-8%. Samas ei ole klientide arv vähenenud - vastupidi, kõik operaatorid on teavitanud klientide arvu suurenemisest. Seega saab ainus järeldus olla, et klient maksab praegu vähem, kui ta tegi seda aasta tagasi.
Hindade tõusuga peaks kasutusmaht vähenema, kuid reaalsus on see, et kasutusmahud on 2010. aastal eelmisega võrreldes hoopis 4-5% tõusnud ja kõneminuti hinnad on sama ajal langenud. Näiteks EMT keskmine kõneminuti hind on langenud 15%.
Kuna suvi on puhkuste periood ja on aeg, kui tullakse püsiühenduse tagant ära ja kasutatakse enam mobiilse interneti teenuseid, siis on tänavune suvi alanud tugeva konkurentsiga mobiilsideoperaatorite vahel. See on viinud mobiilse interneti hinnad tugevalt allapoole. Kui vaadata EMT klientide andmeside kasutust aasta algusest juunini, siis on kasutatud andmeside mahud kasvanud 2,5 korda. Ent see ei ole suurendanud kliendi makstavat tasu andmeside eest - meie kliendid on sama raha eest saanud 2,5 korda enam andmesideteenuseid. Lisaks on kõigil operaatoritel langenud ka andmeside hinnad ja seda ligi kolm korda. Seega tundub väga ebareaalne ja vajab kindlasti statistikaameti täiendavat analüüsi hinnang, et mobiilside hinnad on viimastel kuudel kasvanud pea 16%.
Kokkuvõtvalt: vaadates EMT statistikat ja analüüse, näeme keskmise hinna pidevat langust. Sarnast tendentsi näeme ka Elisa ja Tele2 juures ning kindlasti on selle taustal ebareaalne väljatoodud ligi 16% hinnatõus mobiilsides. Samal ajal jätkavad kõik operaatorid ka investeeringuid uude tehnoloogisse, meie investeeringud ületavad tänavu 300 miljoni piiri. Kõike seda teeme klientidele kvaliteetse ja kaasaegse teenuse pakkumiseks ning kindlasti ei ole konkurentsitihe mobiilisektor Eesti hinnatõusu eestvedaja.
Seotud lood
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.