Meediaärimees Hans H. Luik, kes mattis luhtunud Aserbaidžaani kinnisvaraprojekti ligi 50 miljonit krooni, peab kurioosseks, et litsenseeritud investeerimispankurite usaldamine tõi kaasa olukorra, kus investorite rahaga kontrollimatult toimetati.
Järgneb Luige kommentaar:
Prokuratuuri uurimine toob selguse majja. Kahtlustasime ka ise, et Gildi põhihuvi oli märkida endale viiendik selle projekti osalust: ja selle eest tasuda meie endi rahaga.
Küsisin juba mõni aeg tagasi Gildi juhtivpartnerilt Tõnis Haavelilt ja eraldi tema purjetamissõbralt Harles Liivilt, kust nad õigupoolest võtsid ca 45 miljonit krooni et osakute eest maksta? Kummalisel kombel vastas üks, et raha tõime Venemaalt, aga teine väitis, et sularahas Bulgaariast. Hakkasime investoritega uurima raha liikumist pangaarvetel ja selgus, et meie poolt sissemakstud rahast eraldati 3,2 miljonit eurot (50 mln kr - toim) ja kanti Inglise ning Läti arvete kaudu sissemaksuks n-ö Gildi meeste eest. Jääb mulje, et meie rahaga tekitasid nad endile vara. Ootan süüdistuskokkuvõtet huviga.
Sellega siis ongi tagant järele seletatav eriline tuimus ja napisõnalisus minu kunagises armsas investeerimispangas, kui küsisime Olari Taali, Enn Veskimägi, paari ehitusmehe ja Marcel Vichmanniga, kuhu meie raha siis on liikunud, kui arve on tühi ja maad kah ei ole? Tõnis Haavel , muuseas tänane riigiraudtee nõukogu esimees, kas vaikis üleüldse või ütles, et purjetas kogu aja teistel kontinentidel ega oma seetõttu ülevaadet... Sellist juttu ajasid litsenseeritud pankurid, kelle kätte eesti ettevõtluse tipud oma vabad vahendid olid usaldanud.
Ootaks ju, et pankurite poolt koostatud prospekt on tehtud professionaalse hoolsusega ja sisaldab tõde. Kui asi viltu oli läinud, tegi meie juhataja katse investoritele tagasi võita vähemalt "edukustasu", mis oli esimene raha, mis kibekiirelt fondist minema kanti. Kusjuures omad poisid tegid ka vea ja kandsid 60 000 eurot (ligi miljon krooni - toim) üle kahekordselt. Raha tagasi küsides tuli vastus formaalne nagu kusagilt kaugelt Kanada lennukitehasest: "Ei oska öelda, see on keeruline küsimus."
Pankurid, kes koosolemistel on end Balti teraseimate finantshaidena esitlenud, olid ühtäkki väga abitud labase pettuse lahtiharutamisel. Olime Gildile võlakirjade emissiooni käigus maksnud miljoneid, kui aga jutt läks kas või täitmata auditikohustusele, suhtuti jahedalt, umbes "parem oleks see teema unustada" stiilis. Audit oleks kohe näidanud, et suur osa meie rahast Aserisse ei jõudnudki.
Kogu meie Bakuusse määratud raha muudeti meile ütlemata suharahaks. Kas pankurid jagasid seda omavahel või lasti Haavelil toimetada? Tahaks uurijatelt kuulda.
Igatahes kardan et ka Gildi Arbitrage'i fondist tehti lihtsalt omadele jopedele ülekandeid. Näiteks sai Tõnis Haaveli semu Harles Liiv sealt miljonilaenu, mis mõistagi tagasi ei laeku. Kas investoreid keegi teavitas, et selline "investeerimissuund" võetakse?
Seotud lood
Kirjutasin eelmisel nädalal Urmas Sõõrumaast, kel õnnestus poliitikud enda pilli järgi tantsima panna. Tõenäoliselt on põhjuseks raha, mis Sõõrumaa taskust voolas erakondade kassasse. Ta pole aga loomulikult ainus.
Täna hommikul kuulutas Harju maakohus välja Aserbaidžaani pealinna Bakuu lähistele planeeritud hiigelarenduse võlakirjade emitendi Seaside Residence Baku OÜ pankroti.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.