Kirjutasin eelmisel nädalal Urmas Sõõrumaast, kel õnnestus poliitikud enda pilli järgi tantsima panna. Tõenäoliselt on põhjuseks raha, mis Sõõrumaa taskust voolas erakondade kassasse. Ta pole aga loomulikult ainus.
Teine näide on investeerimispanga Gild asutajate sekka kuulunud Tõnis Haavel, kes on sattunud prokuratuuri uurimise alla investeerimiskelmuse kahtlusega.
On hämmastav, et üks riiklik struktuur ehk prokuratuur uurib tõsiseid süüdistusi ja samas teine ehk rahandusministeerium usaldab Haavelile riigifirma Eesti Raudtee nõukogu juhi koha.
Haavel oleks pidanud ise vähemalt pärast prokuratuuri uurimise algatamist riigifirma nõukogust lahkuma. Kuna ta seda ei teinud, siis oleks pidanud rahandusminister Jürgen Ligi ta sealt tagasi kutsuma, sest rahandusminister ju Haaveli ametisse määras.
Asjaosalised võivad Haaveli tagasikutsumata jätmist põhjendada kulunud vabandusega, et ainult kohus saab kedagi süüdi mõista.
See põhjendus ei ole kohane. Fakt, et riigifirma nõukogu juhti kahtlustatakse kelmuses, on juba piisav, et mees ametist maha võtta.
Raske on mõista, miks Ligi Haavelit kaitseb ja sellega ka kaudselt Gildis toimunut tunnustab. Võib-olla tuleb taas põhjust otsida parteide aruannetest. 2007. aasta jaanuaris annetas Tõnis Haavel Reformierakonnale 150 000 krooni. Tema toonane äripartner Rain Tamm annetas samal ajal Reformierakonnale 50 000 krooni. Tamm on toetanud ka Isamaa ja Res Publica Liitu.
Parteidele tehtavate annetusega ostavad ettevõtjad endale võimu. Ligi ja majandusminister Juhan Parts, kelle haldusalasse Eesti Raudtee kuulub, peavad lihtsalt täitma rahastajate korraldusi ega saa käituda oma südametunnistuse järgi.
Autor: Aivar Hundimägi, Indrek Kald
Seotud lood
Mul pole olnud põhjust Tõnis Haaveli Eesti Raudtee nõukogu juhiks määramise otsust üle vaadata, sest tööga seoses pole mul talle etteheiteid, ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
2007. aasta juulis koostas investeerimispank Gild Bankers emitendilt saadud info põhjal potentsiaalsetele investoritele presentatsiooni 3,5-aastase kestusega Aserbaidžaani investeeringu tutvustamiseks.
Meediaärimees Hans H. Luik, kes mattis luhtunud Aserbaidžaani kinnisvaraprojekti ligi 50 miljonit krooni, peab kurioosseks, et litsenseeritud investeerimispankurite usaldamine tõi kaasa olukorra, kus investorite rahaga kontrollimatult toimetati.
Eile esitasid kümnetest miljonitest ilma jäänud investorite esindajad pankrotiavalduse suurejooneliseks Aserbaidžaani kinnisvaraprojektiks võlakirju emiteerinud Seaside Residence Baku vastu.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.