Kirjutasin eelmisel nädalal Urmas Sõõrumaast, kel õnnestus poliitikud enda pilli järgi tantsima panna. Tõenäoliselt on põhjuseks raha, mis Sõõrumaa taskust voolas erakondade kassasse. Ta pole aga loomulikult ainus.
Teine näide on investeerimispanga Gild asutajate sekka kuulunud Tõnis Haavel, kes on sattunud prokuratuuri uurimise alla investeerimiskelmuse kahtlusega.
On hämmastav, et üks riiklik struktuur ehk prokuratuur uurib tõsiseid süüdistusi ja samas teine ehk rahandusministeerium usaldab Haavelile riigifirma Eesti Raudtee nõukogu juhi koha.
Haavel oleks pidanud ise vähemalt pärast prokuratuuri uurimise algatamist riigifirma nõukogust lahkuma. Kuna ta seda ei teinud, siis oleks pidanud rahandusminister Jürgen Ligi ta sealt tagasi kutsuma, sest rahandusminister ju Haaveli ametisse määras.
Asjaosalised võivad Haaveli tagasikutsumata jätmist põhjendada kulunud vabandusega, et ainult kohus saab kedagi süüdi mõista.
See põhjendus ei ole kohane. Fakt, et riigifirma nõukogu juhti kahtlustatakse kelmuses, on juba piisav, et mees ametist maha võtta.
Raske on mõista, miks Ligi Haavelit kaitseb ja sellega ka kaudselt Gildis toimunut tunnustab. Võib-olla tuleb taas põhjust otsida parteide aruannetest. 2007. aasta jaanuaris annetas Tõnis Haavel Reformierakonnale 150 000 krooni. Tema toonane äripartner Rain Tamm annetas samal ajal Reformierakonnale 50 000 krooni. Tamm on toetanud ka Isamaa ja Res Publica Liitu.
Parteidele tehtavate annetusega ostavad ettevõtjad endale võimu. Ligi ja majandusminister Juhan Parts, kelle haldusalasse Eesti Raudtee kuulub, peavad lihtsalt täitma rahastajate korraldusi ega saa käituda oma südametunnistuse järgi.
Autor: Aivar Hundimägi, Indrek Kald