Tartu Rahvaülikooli juhataja Maire Breede sõnul pakutakse koolitusi paljudes valdkondades. "Üheks põhilisemaks on keeleõpe. Õpetame 14 keelt erinevatele tasemetele," rääkis ta. "Populaarsemaks on muutunud ka eksootilised keeled nagu näiteks itaalia, hispaania, portugali, jaapani, hiina ja tiibeti keel."
Huvi on Breede sõnul tõusnud ka soome ja norra keele järele, kuna tööpõld on laienenud ning tööalaseks suhtlemiseks on keeleoskust tarvis. "Inglise keelt õpitakse kõige rohkem, ent veidikene on inglise keele õppijate hulk vähenenud - üldhariduskool annab piisavalt hea taseme," tõdes ta.
Teise enam huvi pakkuva valdkonnana nimetab Breede kunstiõpet ehk siis kujutava kunsti ja tarbekunsti kursuseid. "Need on loovad kursused, kus saab vajalikud oskused ja julguse eneseväljendamiseks," selgitas ta. "See on emotsionaalne harrastus, millest võtavad osa erinevate töövaldkondade juhid, kohtunikud, arstid, õpetajad, koolitajad jne."
Järjest on Breede sõnul kasvanud ka huvi muusika ning eriti koorilaulu vastu. "Meil on koor, mis käib harjutamas kord kuus pühapäeviti ja seal laulavad inimesed, kes on argipäeviti väga hõivatud, aga kord kuus on nad pühendunud oma hobile," rääkis ta. "See annab jõudu ja energiat, positiivse laengu."
Populaarsematest kursustest toob Breede välja veel joonistamise ja erinevate tehnikate maalikursused: akvarellmaal, pastellmall, õlimaal jne. "Ka fotograafia ja loodusfotograafia on väga armastatud kursused, samuti soovitakse õppida keraamikat, portselanimaali ja klaasvitraaži," lausus ta.
Kolmas õppuritele huvi pakkuv valdkond on elamise kunst. "Nõutud on joogakursused, samuti kursused, mis on suunatud iseenda leidmisele ja aitavad muuta mõtteviisi, mis takistab eesmärke saavutamast." Tulemas on ka läbi aasta kestev loengusari "Budism, traditsioonid ja tänapäev", millel oodatakse rohket osavõttu.
Rahvaülikoolis õppijateks on Breede sõnul põhiliselt töötav elanikkond, kes väärtustab oma vaba aega ning soovib seda sisukalt ja arendavalt veeta. "Tegemist on motiveeritud inimestega, kes soovivad õppida midagi uut ja n-ö laadida ennast," selgitas ta. "Meil on kaks projekti, mille raames pakume õppijale tasuta kursuseid, aga need on ka sellised, mis peaksid inimesele abiks olema tööelus."
Breede kinnitusel on õppijate arv jäänud samaks, olulist vähenemist majanduslanguse ajal toimunud ei ole. "Aastas õpib meil üle 4000 inimese, nendest umbes 300 inimest on saanud õppida tasuta kursustel," märkis ta. Ka kursuste arv on jäänud samaks, aastas pakutakse 300-350 kursust.
Räpina Aianduskooli täienduskoolituse metoodiku Eda Grossi sõnul on nende kooli kõige populaarsemad kursused aiandusalased. "Eriti need, mida rahastab Euroopa Liit ja Eesti riik ning mis on osalejale tasuta," täpsustas ta. "2010. aasta kevadel olid väga populaarsed näiteks sellised kursused, nagu korterelamute ümbruse kavandamine, rajamine ja hooldamine, ilupuude ja -põõsaste kasutamine talude ja kinnistute haljastamisel, köögiviljakultuuride kasvatus, taimeseade ja floristide tootekoolitused." Gross lisas, et populaarsed olid ka PRIA rahastatud taimekaitsekoolitused.
Kõige aktiivsemad kursustel käijad on töötavad naised vanuses 25-54 aastat. "Nende hulgas on ka FIEd ja teised väikeettevõtjad, kes pakuvad tööd aednikele, haljastajatele jne. Taimekaitse koolitustel osalejatest 85% on mehed vanuses 25-56 aastat."
Osalejate ning eriti soovijate arv on suurenenud just tasuta kursustele, kinnitab Gross, kus üsna paljud jäävad ukse taha, sest õppegrupp on täis. Tasulistest kursustest on aktiivne osalemine praktilistel aianduslikel ühepäevastel õppepäevadel - näiteks on populaarseks osutunud viljapuude lõikamise ning viinapuude kasvatamisega seotud õppepäevad.
"Kui saaksime pakkuda rohkem tasuta ehk siis ELi toel rahastatavaid kursusi, oleks kursuslaste arv tunduvalt suurem," usub Gross.
Tallinna Rahvaülikooli koolitusjuhi Ülle Võrno sõnul on läbi aastate populaarsed olnud keeled ja kunstikursused, samuti on hästi menukas veinikoolitus ja muusikakursused. "Põhilised kursustel käijad on täiskasvanud inimesed vanuses 25-50 aastat. Osalejate arv märgatavalt vähenenud pole - 2009. aastal oli 2663 inimest, 2008. aastal 2764."
Kohti sügisel algavatele kursustele veel on, kuid neid ei jagu kõikidele soovijatele. "Täis on veinikoolitus ja paljud kunstikursused. Üksikuid kohti on keelekursustele," rääkis ta.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.