Viimase aja ettevõtlustoetuste kiire kasv ei saa jätkuda ega ole konjunktuuri paranedes ka loogiline, ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
Ligi sõnul oli vasturääkivusi ka riigikontrolli karmis raportis, mis väitis, et ettevõtetele toetusraha andmisest on vähe kasu. "Riigikontroll hindab toetamist korraga nii ebatõhusaks kui ka ebapiisavaks, milles on selge vastuolu. Tõsiasi neist kahest on, et ta on ebatõhus, mis peegeldab tõsiaja, et see on riigile ebaloomulik funktsioon," ütles Ligi.
Ligi lisas, et ehkki eksisteerib riigi huvi majandusstruktuuri parandada ja kuigi eksisteerivad ka kõrvaldamist väärt turutõrked, ei ole mõtet otsestest toetustest loota suurt enamat kui eneserahustust.
"Ei vasta sellele ametnike ettevalmistus ega motivatsioon ega saa ettevõtjatelt korjatud raha olla hulgalt määrav ega ettevõtjast targem. Riigi põhivastutus on siiski atraktiivne ettevõtlus-, õigus-, poliitiline, rahandus- jne keskkond, haridus, infrastruktuur ja muud üldised raamid," lisas Ligi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Olen skeptiline taoliste toetusskeemide efektiivsuse suhtes, ütles ettevõtja Heldur Meerits.
Täna avalikustatud riigikontrolli raport ettevõtlustoetuste mõjust Eesti majandusele on hinnangutes karm. Konkurentsivõime kasvule suunatud toetused pole tegelikult meid konkurentsivõimelisemaks muutnud.
Ettevõtluspoliitika ei ole pelgalt ainult ettevõtlustoetused, heitis riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas riigikontrollile ette vaid ühe fragmendi alusel üldistuste tegemist.
Äripäeva raadio sisuturundussaade on pühendatud väikeettevõtete konverents-messile Südi 2025, kus jagavad kogemuslugusid väikeettevõtjad. Suurfirmade esindajad annavad nõu finantseerimise, energia-, IT-, tervise- ja personaliküsimustes.