Vaata, kelle taastuvenergia äri on kõige kasumlikum!

Analüüsis käsitleti nelja tuulepargi, kahe turba ja puidu koostootmisjaama, viie hüdroelektrijaama, kahe maagaasi koostootmisjaama ja Narva Elektrijaama puiduhakke põletamise kasumlikkust.

Tasuvuse kriteeriumitena käsitleti kapitali tootlikkust (IRR), tasuvusaega ja toetuse suurust kui IRR =10%.

Kõige kõrgema kapitali tootlikkusega projektid:

1. Hüdroelektrijaamad

Kapitali tootlikkus 20-41%

Tasuvusaeg: 2-5 aastat (eluiga 30 aastat)

Ilma riikliku toetuseta kujuneks projektide tasuvuseks 7-16% ning tasuvusajaks 7-16 aastat

Enamus jaamadest on juba kapitali tagasi tootnud

Konkurentsiameti järeldus: projektid on tasuvad ka riikliku toetuseta

2. Koostootmine puit ja turvas

Kapitali tootlikkus 20-28%

Tasuvusaeg: 4-5 aastat (eluiga 25 aastat)

Toetuseta kujuneks projektide tasuvuseks 10-17% ja tasuvusajaks 7-11 aastat

Järeldus: projektid on tasuvad ka riikliku toetuseta

3. Tuulepargid

Kapitali tootlikkus 16-25%

Tasuvusaeg: 4-6 aastat (eluiga 20 aastat)

Toetuse suurus, et tasuvus oleks 10%: 23-45 senti/kWh. Sel juhul oleks tasuvusaeg 7-9 aastat

Järeldus: toetuse määra võiks alandada

4. Narva Elektrijaamade puidu koostootejaam

Investeeringud on juba tasutud alates eelmise aasta juulist saadud toetuse kaudu

Praegune toetus 84 senti kWh annab Eesti Energiale umbes 70 miljonit kasumit

Tänase CO2 hinna juures tasuks puitu põletada 30 senti/kWh toetuse juures. Tasuvuspiir 20 senti/kWh

2013 kaob põlevkivi hinna regulatsioon ning algab uus CO2 kauplemise periood. Eeldada võib nii põlevkivi kui CO2 hinna tõusu ning puidu põletamine muutub ka toetuseta tasuvaks.

Järeldus: puidu põletamise toetus on vajalik, kuid praegune 84 senti/kWh eest on liiga kõrge subsiidium. Alates 2013 kasumlik ka toetuseta.

5. Koostootmine gaas

Kapitali tootlikkus: praeguse gaasi hinna juures on projektid isegi toetusega kahjumlikud. Samas sõltub tasuvus ülioluliselt gaasi hinnast: näiteks gaasi hinna langus tänaselt tasemelt üle 5000 kr tuh. m3 4000-le tõstab kapitali tootlikkuse tasemele 30%

Järeldus: projektid on ülimalt tundlikud gaasi hinna suhtes. Tänase gaasi hinna juures ei ole toetus piisav, samas selle 20% langus tagab juba kõrge kasumi.

Eleringi andmetel on toetuste maht kasvanud alates taastuvate energiaallikate toetuste skeemi juurutamisest ehk elektrituruseaduse vastuvõtmisest 2007. aasta kevadel 88 miljonilt kroonilt 962 miljoni kroonini (2010 prognoos).

Arvestatav osakaal tarbija elektrienergia hinnas 2007. aastal 2,18 senti/kWh; 2010. aastal 12,64 senti/kWh.

Toetuse määrad: taastuvad energiaallikad 84 s/kWh, koostootmine 50 s/kWh. Makstakse 12 aastat alates seadme käivitamisest.

CO2 kauplemise saab taastuvenergia projektide tootlikkusele ainult hästi mõjuda.

Näiteks asendades katlamaja puidul töötava koostootmise jaamaga, saab kvoodid realiseerida. 2013. aastal käivituv skeem tõstab samuti taastuvate energiaallikate konkurentsivõimet.

Kui 2013 peavad kõik tootjad ostma vajaliku CO2 koguse turult ja lõpeb riiklik kvootide jagamine, siis on toetus kahest allikast: taastuvate toetus, millele lisandub CO2 skeem.