• OMX Baltic0,13%267,98
  • OMX Riga0,25%878
  • OMX Tallinn0,38%1 718,56
  • OMX Vilnius0,33%1 043,13
  • S&P 5000,05%6 049,88
  • DOW 30−0,17%44 705,53
  • Nasdaq 0,4%19 480,91
  • FTSE 1000,56%8 359,41
  • Nikkei 2250,07%39 276,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%109,32
  • OMX Baltic0,13%267,98
  • OMX Riga0,25%878
  • OMX Tallinn0,38%1 718,56
  • OMX Vilnius0,33%1 043,13
  • S&P 5000,05%6 049,88
  • DOW 30−0,17%44 705,53
  • Nasdaq 0,4%19 480,91
  • FTSE 1000,56%8 359,41
  • Nikkei 2250,07%39 276,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%109,32
  • 21.09.10, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vähendame tööjõumakse

Läti on võtnud kasutusele uue mikroettevõtete maksustamise korra, kus erinevad tulu- ja sotsiaalmaksud asendatakse 9%-lise kogu müügitulu pealt tasutava maksuga. Kuigi esimesed kommentaarid selle muudatuse kohta väidavad, et tegu on Läti ettevõtjatele antud suure eelisega, arvan, et Eesti tingimustes poleks sellisel reformil reaalset ergutavat mõju väikefirmadele, kelle olukorda saab parandada ka olemasoleva maksusüsteemi raames.
Läti mudel toimib hästi olukorras, kui kogu tulu võetakse välja palgana, nt kodus töötavad raamatupidajad, disainerid, konsultandid, lapsehoiu- või koristusteenuse pakkujad. See on reaalses elus erandlik, suur osa tulust läheb enamasti ettevõtluskulude katteks, eriti nt toitlustuses, ehituses, taksonduses. Kui kõiki ettevõtluskulusid hakata maksustama 9%ga, eriti veel, kui ettevõttel on kasumi asemel kahjum, võib Läti mudel olla ettevõtjale pigem kahjulik kui kasulik.
Eesti väike-, aga ka suurettevõtete suurimaks takistuseks töökohtade loomisel on liiga kõrge tööjõu maksustamine. Lisaks on meie FIEde maksustamine kõike muud kui motiveeriv enda tööandjaks hakkamiseks.
Väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioon (EVEA) tegi valitsusele viis ettepanekut, kuidas kiirendada uute töökohtade loomist ja soodustada mikroettevõtete ellujäämist ja kasvu.
Esiteks soovitab EVEA kaotada töötasudelt ja FIEde ettevõtlustulult makstava sotsiaalmaksu alampiir ning kehtestada kord, millega sotsiaalmaksu makstakse proportsionaalselt saadud töötasu või ettevõtlustuluga.
Praegu kehtiv miinimumpalgaga võrdne arvestuse alampiir pärsib EVEA hinnangul lihtsate ning osalise tööajaga töökohtade loomist - seda eriti riigi äärealadel - ja ka tööandja võimalust säilitada töökohti, viies töötajad üle osalise tööajaga tööle. Praeguseks on sellest ettepanekust realiseerunud vaid mikroskoopiline osa - see on rakendunud pikaajaliste töötute suhtes.
Teise sammuna näeb EVEA vajadust kehtestada sotsiaalmaksule ülempiir, et kergendada ettevõtjate poolt kvaliteetsete, n-ö tarkade töökohtade loomist.
Kolmanda olulise punktina näeb EVEA vajadust viivitamatult kaotada FIEde avansilise sotsiaalmaksu tasumise kohustus, võrdsustades füüsilisest isikust ettevõtjad teiste ettevõtjatega ja väärtustades nõnda iseenda tööandjaks hakkamist.
Neljandaks (ja see on ainus punkt, mis on juba leidnud valitsuse heakskiitu) -võimaldada mikroettevõtetel pidada käibemaksu osas kassapõhist arvestust, st maksta riigile käibemaksu pärast selle laekumist ostjalt.
Viimase ettepanekuna soovitab EVEA kiiremas korras võtta vastu äriseadustiku muudatused, mis võimaldavad eraisikutel luua sümboolse osakapitaliga piiratud vastutusega äriühinguid. Selline muudatus lahendab põhimõtteliselt ka teised FIEdega seotud probleemid, sest teeb ülemineku FIEst osaühinguks lihtsaks ja mõistlikuks.
See muudatus aitab eeskätt ettevõtjapotentsiaaliga töötuid, noori ja koduperenaisi ning vähendab nimetatud ühiskonnagruppide survet sotsiaaltoetuste süsteemile. Justiitsministeeriumi pakutud kompromiss asendada 40 000kroonine sissemakse samaväärse nõudega osaniku vastu ei ole EVEA arvates piisav lahendus.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.12.24, 08:00
Motiveerimise kunst: boonusmeetmed tagavad tööandjale rahuloleva töötaja
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele