Kadakatesse ja pilliroogu peitunud palkmajake

Lahesopikesi ja merest pisut eemale jäänud järvesilmasid võib leida kogu meie läänepoolselt rannikualalt Pärnumaa põhjaosast Haapsaluni välja.

Ühe sellise suurema lahe kaldapealsele viibki meid seekordne omanäolise ehitise otsingutee. Pealegi on kohal kena kõlaga nimi - Hõbesalu.

Suuremalt teelt otsekui karjarajale keerates jõuab kitsas, kadakate ja kivide vahel keerutav kruusatee paari kilomeetri pärast mereni. Mereäärne pakub siin ühtmoodi peavarju nii moodsa roostelahendusega vanale vagunelamule kui ka päikeses sillerdavate rookatustega uutele suvekodudele.

Meie sihtkoht hakkab juba kaugelt silma, tõsi, esmapilgul on vaevu üle kadakate ja pilliroo kerkivaid ning ümbritsevaga ühtesulavaid rookatuseid isegi raske märgata.

"Tegelikult võib rahulikult öelda, et maja asub saarel," ütleb väravale vastutulnud Tõnu, kes majaomaniku äraolekul on tulnud valdusi üle vaatama ja lahevees peituvaid rohkeid kalavarusid kimbutama.

Nimelt pääseb majakese juurde üle silla, mis ületab jõe, mille vesi lähedal asuvast järvest mere poole kipub. Tõnu sõnul asunud kunagi sellel krundil ENSV Kalaspordi Liidu üks keskustest, mille ehituse eestvedajaks ning hoonete projekteerijaks 1960nendatel oli arhitekt ja kirglik kalamees Heino Parmas.

"Kuna veidi maad edasi asuvad toonaste loomeliitude liikmete suvemajakesed, on siinsetes hoonetes väidetavalt pidutsenud ja merel kalal käinud nii mitmedki tuntud kunstiinimesed, nagu näiteks Aadu Hint," lisab ta.

Kolm aastat tagasi lammutati endised hooned ja alustati vanadele vundamentidele uute palkmajade püstitamisega.

"Kuna hooned asuvad Nehatu looduskaitsealal, siis teistmoodi ei saanudki. Tegelikult on kõrgetel vundamentidel ka oma kindel otstarve, nimelt ujutab meri vähemalt paaril korral aastas üle kogu krundi ja nii jäävad kõrgemale tõstetud puitosad niiskusest puutumata," räägib mees.

Tõnu ütlust mööda oli uute palkhoonete püstitamisega üpriski kiire. "Eesmärk oli, et märtsis alustatud ehitusega saaks juba maikuus ühele poole, aga läks nagu ikka, võttis ikka rohkem aega," meenutab ta. "Pealegi oli buumiaega ja esimestel töömeestel kukkusid n-ö päevapealt riistad käest ja nad lasksid sõna otseses mõttes jalga."

"Tulin ühel päeval tööd üle vaatama ja ütlesin meestele, et noh, siin jagub tegemist veel kuuks ajaks. Selle peale kostsid nad aga, et mis kuu aega, nemad lähevad juba järgmisel päeval minema, nimelt Prantsusmaale paremat elu otsima. Tuli siis uued töömehed otsida," muheleb Tõnu.

Suuremale vundamendile kerkinud peamaja mahutab endasse avara elutoa, kööginurga ja magamistoa. Elutoa krooniks on loomulikult Mati Karmini meremiinist kamin, mida toetab tagantpoolt väikestest kivikestest laotud sein.

Kuigi Tõnu pakub, et tegu pikkadel suveõhtutel rannast oma kätega korjatud ja ükshaaval seina pandud rannakividega, on tegemist ikkagi tublide indoneeslaste näputööga, kes kivid aluse peale ükshaaval kenast kokku on sobitanud.

Peamaja kolm külge aga moodustavad terrassi, mis merepoolses küljes avardub ruumikaks, pakkudes võimalust väljas einetamiseks, või siis lihtsalt korvtoolides päikesevõtuks. Väiksemale vundamendile kerkinud saunamaja ühendab peamajaga sild. Otse loomulikult avaneb sauna eesruumi otsaaknast suurepärane merevaade, pesuruumi ja leilikambri valgus siseneb aga ümmargustest, illuminaatorisarnastest akendest.

"Ja kõige olulisemad plussid, mis selle maja eriliseks teevad, on ikka kalarohked veed," ütleb Tõnu, ise samal ajal hiiglaslikku haugipead männioksa külge rippuma seades. "Pole tarvidust kohe hommikul merele tormata. Vaatad rahulikult aknast välja, kus kalameeste paadid kauem paigal püsivad, seal on ka järelikult saaki. Nii lähedki varasel ennelõunal rahulikult merele ja võid kindel olla, et kalata ei jää kunagi," lisab ta.

Paatsalu lahe suudmest algab kilomeetreid pikk ja kitsas laid, mida kohalike seas Kuradisääreks kutsutakse.

Legend pidavat selle tekkest pajatama järgmist: nimelt otsustanud kuradid mandrilt Saaremaale silla ehitada. Enne kui tööga valmis jutud, saabunud aga hommik ja kõlanud kukelaul sundinud paharette töö pooleli jätma.

Siiski pääseb mootorpaadiga siitsamast Saaremaale pooleteise, Pärnusse aga kolme tunniga.