Uurimine mõjub hoiatusena

"Kui see ka profülaktilist mõju avaldab, et tootjad, töötlejad, kaupmehed teavad, et neid ikkagi jälgitakse - see kindlasti distsiplineerib," ütles Seeder.

"Ma ootan küll huviga konkurentsiameti läbiotsimise tulemust, sest et ega Eestis pole ju praktiliselt kartellileppeid avastatud. Ma ei süüdista praegu ei Selverit, Teret ega kedagi teist," sõnas Seeder.

"Arvan, et küllap neid hinnaläbirääkimisi, mis seadus ette ei näe, on siin Eestis eri kaupade puhul ja eri aegadel peetud, aga seda ei ole kas teadvustatud ja tähtsustad või ei ole siis uurimine kuhugi viinud," ütles minister. "See on keeruline valdkond, aga kui suudetakse pääseda sellistele asjadele ligi, näitab see ametkonna tugevust ja haldussuutlikkust ning seda, et seadused toimivad," lausus ta.

Piimafarmi Tartu Agro juhataja Aavo Mölder ei näe mingit põhjust, miks Tere peaks kartelli teele minema. "Ma ei usu, et praegu on esiteks kaubandusketil vaja midagi kokku leppida Terega, ja teiseks ma arvan, et Tere on praegu sellises olukorras, kus tal on eksport nii hea, et ta ei pea kohapeal mingeid kokkuleppeid tegema," sõnas Mölder.

Tema sõnul muidugi päris välistada ei saa, et kartellilepet ei toimunud, aga selleks pole vajadust. "Ja kui ka sõlmiti, siis seda ei sõlmitud selliselt, mida saab läbiotsimisel kätte," lisas ta.

Mölder rääkis, et Eesti turul on hinna jälgimine sedavõrd kõva, et teinekord võib piltlikult ka nii öelda: "Miks peaksid ülemused midagi kokku leppima, kui koristajad saavad ka omavahel rääkida."

Toiduainekontserni Maag Grupp üks omanikest Roland Lepp ütles, et isegi kui mõni teine piimatööstus oleks Maagi poole pöördunud piima hinna tõstmise ettepanekuga, ta seda ei ütleks. Samas ei mõista ta enda sõnul, millist kokkulepet konkurentsiamet Terele ja Selverile ette heidab. "Meie oleme kettidega ikkagi partnerid. Nemad võtavad 4-5 pakkumist ja selekteerivad sealt parima välja. Ma saaksin aru, kui räägitakse piimatööstuste omavahelistest kokkulepetest," arutles Lepp.

Omanimelise kaubandusketi omaniku Oleg Grossi hinnangul ajab konkurentsiamet vale asja, kuna piima hinna tõusuks mingit survet pole. OG Elektrat ametnikud kimbutanud pole. "Meie oleme nii väikesed, et meie kedagi survestanud ja meid survestatud pole," lisas Gross. Ta ütles, et ei usu survestamist, kuna piima hinna paneb paika ostja.

Prisma andis konkurentsiametile teada, et neile on antud mõista, et juhul kui nad hindu ei tõsta, võidakse piima tarnimine lõpetada või visatakse nende tarnija välja teistest suurkettidest.

Prisma teatas 23. septembril, et odavaima kilepiima hinnaks jääb Prismades 7 krooni ja 90 senti.

Prisma hinnauuringu kohaselt oli selleks ajaks soodsaima piima hind tõusnud kõikides suuremates kettides tavatarbijale 9 krooni ja 90 sendi peale.

"Viimastel päevadel on meid asunud survestama nii konkurendid kui ka tarnijad, mida peame äärmiselt ebaeetiliseks, sest hinnalangus toimub Prisma kasumi arvel," kommenteeris Prisma Peremarketi tegevdirektor Janne Lihavainen toona.

Reedel tegi konkurentsiamet Selveri juhi Andres Heinveri kabinetis läbiotsimise seoses konkurentsi kahjustava kokkuleppe kahtlusega.

Heinver ise oli parasjagu puhkusel, kuid oli meedia vahendusel konkurentsiameti viibimisest nende kontoris teadlik. "Las konkurentsiamet teeb oma tööd," ütles Heinver. "Mul pole neile mingeid selgitusi anda, meie pole süüdi."

Lisaks otsis amet läbi ka Tere piimatööstuse peakontori. Tere juhatuse esimehe asetäitja Ülo Kivine kinnitas reedel, et konkurentsiameti töötajad on majas, ja pidas seda ka loogiliseks. "Inimesed peavad oma tööd tegema, kui kahtlused on õhku visatud," ütles ta.

"Tere juhtkond teeb kindlasti konkurentsiameti esindajatega koostööd, vastame küsimustele ja kui vaja, anname pabereid. Tere ei ole päris kindlasti mingeid konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid sõlminud ega kavatse seda teha ka tulevikus. Usun, et konkurentsiamet selgitab avalikkusele operatiivselt, mis toimub ja miks selliseid toiminguid saadab elav ajakirjanduse tähelepanu," teatas Kivine.

Terega koostööd kavandanud piimandusühistu E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas tormas reedel koosolekule, kui Äripäev talle helistas. Murakas mainis vaid, et ta pole reidist sõnagi kuulnud.

Valio Eesti ASi tegevdirektor Kari Finska kinnitas Delfile, et konkurentsiamet on külastanud ka Valio Eesti kontorit. "Teeme kindlasti konkurentsiameti esindajatega igakülgselt koostööd, meil ei ole midagi varjata," ütles Finska.

Eesti teiste suuremate jaekettide ETK, Maxima ja Rimi vastu konkurentsiamet huvi ei tundnud.

ETK juhi Kati Kusmini sõnul pole konkurentsiametil põhjust neid külastada. "Kahetsusväärne, et sellised kahtlused on üleval - see jääb arusaamatuks," kommenteeris Kusmin piima hinna tõusu kartellileppe kahtlustust.

Prisma juht Janne Tapio Lihavainen ütles, et konkurentsiamet kuulas Prisma töötajaid üle eelmisel nädalal.

"Mind kuulati üle Prisma kontoris ja osa inimesi käis ülekuulamisel konkurentsiametis," rääkis Lihavainen.

Lihavainen märkis, et ülekuulamise peamist põhjust ta avalikkuses arutada ei tahaks, kuid nentis, et ametit huvitas piima hind. "See on teema, mida on küsitud," sõnas ta.

Prisma turundus- ja kommunikatsioonidirektor Kadri Lainas täpsustas, et ülekuulamised olid seotud Prisma avaldusega konkurentsiametile, kus kurdeti kaubandusketi survestamist piima hinna tõusuks.

Prokuratuuri pressiesindaja kinnitas, et Selveri suhtes on alustatud uurimist konkurentsi kahjustava kokkuleppe kahtlusega seoses. Kahtlustust pole praegu kellelegi esitatud.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul kipub hinnatõus kõikide oluliste kaupade puhul olema üheaegne.

"Enamasti kõikide kaupade puhul kipub see nii olema, mitte ainult piima, leiva või bensiini puhul. Kui tõstab üks, tõstab kohe ka teine ja kolmas kett hindu," rääkis minister.

Ta pakkus välja hinnatõusu kolm põhjust. "Kas see tuleneb elutervest konkurentsist, kus pole võimalik müüa kallimalt kui konkurent ja ei ole soovi müüa odavamalt kui konkurent, või tuleb see sellest, mis on turumajanduse põhimõte, või seadusevälistest ja ebaseaduslikest kokkulepetest - selle vahe tegemine on hästi keeruline. Eks konkurentsiamet peab sellega tegelema," märkis Seeder. "Tarbijana ma loomulikult ootaks ja näeks, et kaubad oleks odavamad," nentis ta.

Maag Grupi üks omanikest Roland Lepp tõdes, et viimaste aastate jooksul on tööstuste osa võrreldes põllumehe ja kaubandusketi osaga pidevalt vähenenud.

"Me loomulikult tõstaks hea meelega hindu, aga praegu oleme kahe suure vahel: farmer, kes tõstab hinda, ja kett, kes hinda tõsta ei lase," kurtis Lepp.