Admiral Markets: soovitame dollari riske maandada

Lausi sõnul on protektsionism ning riikide üksteise võidu valuutade devalveerimine oli laialt levinud Suure Depressiooni ajal olles ka üheks põhjuseks miks majanduskriis sedavõrd kaua ja sügavalt tol perioodil kestis. Täna on USA taas lähedal seadusele, mis annab võimaluse kehtestada tollitariife riikide suhtes, kelle valuutad on hinnanguliselt liiga alahinnatud. Siit paljude osapoolte põhjendatud küsimus – kas ajalugu kordub taas?

Järgneb Lausi kommentaar.

Hiljutise globaalse finantskriisi järgselt on algsetele taastumismärkidele vaatamata paljudel riikidel probleeme rohkem kui enne kriisi puhkemist. Kui kriisi puhkemise põhjustas eraisikute laenukoormuse kasv üle kriitilise piiri, siis kriisi mõjude pehmendamiseks valis enamus riike sotsiaalselt valutuma tee – erasektori võlast sai avaliku sektori võlg. Lisades siia juurde vähenenud maksutulud, on tulemuseks see, mida täna paljude arenenud riikide puhul näeme - jätkuvalt madalseisus tarbija (ilma kelleta ei ole ükski riik võimeline pikemaajaliselt kiiret majanduskasvu saavutama) ning suurte defitsiitide käes kannatavad riigieelarved.

Olukorra leevendamiseks kasutatavad monetaarpoliitilised meetmed on olnud otsesteks makromajanduslikeks põhjusteks mitmetele olulisematele valuutatrendidele, mida viimasel paaril aastal näinud oleme. Nii on madalad intressimäärad, kiirelt kasvanud eelarvedefitsiit ja välisvõlg ning rahatrükkimise jätkumise perspektiiv viinud USA dollari aasta madalaimate tasemete juurde. Lisaks on trende märkimisväärselt mõjutanud negatiivsed ootused ja määramatus. Euroopa nn. PIIGS riikide probleemide tõttu testis euro suvel viimase nelja aasta madalamaid tasemeid. Ja kuigi seni ei ole probleemid piirkonnast väljapoole eskaleerunud, on teemast põhjustatud rahutus korduvalt raputanud nii valuuta-, aktsia- kui võlakirjaturge. Probleemidest vähem räsitud riigid, kel suured reservid, madal riigivõlg ning head väljavaated intressimäärade stabiilseks tõusuks on samas raha sissevoolu tõttu kogenud valuutade tugevnemist.

Tulles aga tagasi ülalpool kõlanud küsimuse juurde – “kas ajalugu kordub taas” – ehk kas USA, Hiina, Jaapan, Šveits, Brasiilia ees ning seejärel hulk teisi riike liiguvad ulatusliku valuutakursside mõjutamise ning kaubavahetustõkete kehtestamise suunas? Vastus küsimusele mõjutab kindlasti olulisel määral valuutaturgude trende järgneval aastal. USA ning Hiina vastastikune ulatuslik kaubandussõda on vaatamata praegustele arengutele siiski vähetõenäoline. Pigem on USA praeguse valitsuse huvides näidata valimiste eel aktiivsust nö. Hiina “korrale kutsumises”. Edaspidi aga liigub teema taas rohkem tahaplaanile. Hiina omalt poolt on tõenäoliselt valmis näiliselt mõningaseks vastutulekuks ning jüääni mõnevõrra nõrgendama. Kursi täielik vabakslaskmine Hiina poolt on samas vähetõenäoline. Olukorda stabiliseeriks uus rahvusvaheline kokkulepe, kuid nagu ajalugu on näidanud, sellise lahenduseni jõudmiseks võib  kuluda aastaid.

USA rahatrüki jätkumine on turgude ootustes juba suurel määral kajastumas ning lühiajaliselt võib FED-i võimalik retoorika vähemagressiivsest trükkimisest dollarit märkimisväärselt kosutada. Samuti toetaks dollarit USA oodatust kiirem majanduskasv, mis vähendaks rahatrüki vajadust. Praeguste eelduste kohaselt on aga USA majandust ootamas ees madala kasvuga periood, negatiivsete stsenaariumide täitumisel aga suundumine taas langusesse. FED-i uus trükkimise voor on seega vägagi tõenäoline ning 6-12 kuu  lõikes on seetõttu dollarile ruumi languseks veelgi.

Seetõttu oleks nii ettevõtjail kui investoril mõistlik dollari riske maandada. Kuidas seda teha on sõltuv paljudest asjaoludest. Üheks võimaluseks on võtta positsioon mõnes kullaga seotud instrumendis, mida on võimalik teha näiteks mitme erineva indeksaktsia abil. Valuutade puhul tasub ka silmas pidada riikide intressimäärade tsüklit. Kiirem majanduskasv toob üldjuhul kaasa intressimäärade kergitamise keskpanga poolt. See omakorda soodustab rahavooge madalama intressimääradega piirkondadest, mille tulemuseks on valuuta tugevnemine. Sellise taustaga on olnud Austraalia, Kanada, Rootsi, Norra.

Nimetatute hulgas võiks suurem põhjus tugevuse säilitamiseks olla Põhjamaade valuutadel, iseäranis Rootsi kroonil kuna riigi keskpank on andnud mõista intressimäärde kergitamise vajadusest lähiajal. Euroopas on tähtsamate valuutade lõikes ilmselt nõrgemad väljavaated Inglise naelal. Riigi majandust on lähema aasta jooksul nõrgendamas plaanitavad eelarvekärped ning muud kasinusmeetmed. Samuti on Inglise keskpank teatanud, et kaalub lähiajal täiendava rahatrüki kaasamist.

Eestissegi peatselt jõudva euro saatus on lähema 6-12 jooksul paljuski sõltuv PIIGS riikides toimuvast. Kui Kreeka väljapäästmine Euroopa riikide ning IMF-i kaasabil sai võimalikuks tänu abipaketi mõõdukale ulatusele, siis halvimate arengute korral Itaalias või Hispaanias oleks vajalike abisummade maht juba oluliselt suurem. See on ka üks põhjuseid, miks teema turgude jaoks jätkuvalt tundlik on. Et aga tegemist ei ole mitte ainult Euroopa vaid globaalse murega, on vähetõenäoline, et PIIGS piirkonna suuremad riigid probleemide eskaleerumisel üksi jäetakse. Samuti ei viita tänased arengud neis riikides, et halvim oleks käeulatuses.

Arengute tõttu nii USA-s kui Euroopas jääb euro keskmisest suurem volatiilsus tõenäoliselt mõneks ajaks püsima. Euro tugevnemine aasta kõrgeimate tasemete lähedusse viitab, et turu usk PIIGS probleemide lahenemisse on tugevnemas. Kuigi on vähetõenäoline, et Euroopa keskpank lähema aasta jooksul intressimäärasid kergitab, soosib euro tugevuse püsimist ka dollari kui reservvaluuta staatuse nõrgenemine oodatava USA rahatrüki tõttu. Seega peaks euro jaoks nõrgemad ajad möödas olema ning valuuta võiks püsida suhteliselt tugevana. Eesti inimesel ühisraha saabumise tõttu liialt muretseda ei tasuks. Nii ettevõtjal kui tavakodanikul turistina on euro tulekust kokkuvõttes kindlasti palju võita.