Peaminister Andrus Ansip pidas valitsuse pressikonverentsil umbes pooletunnise kõne, süüdistades majandusministrit Juhan Partsi selle aasta alguses taastuvenergia toetuste kahekordistamises.
Ta rõhutas korduvalt, et Parts unustagu oma eelnõu energiatoetuste vähendamisest parem heaga ära. "Mis meil ette pandi? 400 GWh aastas on liiga vähe. Tuleb suurendada toetatava taastuvenergia tootmise mahtu 600 GWh aastas (Ansip räägib toodetava tuuleenergia tootmiskvoodist, mis praegu on 600 GWh – toim.). Noh, valitsuses me ei arutanud teemat. Usaldasime MKMi, kes ettepaneku tegi," meenutas peaminister.
"Juhan Parts nimetas oma ettekandes – stenogrammi esimesel leheküljel on see kirjas –, et taastuvenergia toetusi suurendatakse 50%. Ja kus me nüüd oleme jõudnud siis? Ilma igasuguse analüüsita otsustasime tänavu 1. veebruarist suurendada taastuvenergia toetuste mahtu 50%. Ja nüüd, järsku ütleme, et oi, sai palju! Võtaks tagasi! Kui oleks ainult, et võtaks tagasi, oleks see minu meelest veel kuidagi teostatav… Läheksime 400 GWh juurde tagasi. Aga ei, ei! Keerasime jama kokku! Unustame selle dotatsioonisüsteemi üldse ära. Mõtleme ühe uue dotatsioonisüsteemi välja!" andis Ansip mõista, et unustagu Parts ka enda uue eelnõu taastuvenergia toetuste vähendamisest ära.
"Selle tuuleenergia dotatsioonimahu kohta, et… See oli eelmisel aastal vist 97 miljonit krooni. Sellega väga palju elektrihinda ei alanda ka," lisas peaminister.
Ta andis mõista, et majandusministril oleks hea enda uus toetuste vähendamise eelnõu kiiremas korras paberihundist läbi lasta.
"Börsihind on minu jaoks täiesti diskuteeritav teema, aga panna kellegi kasumiteenimise võimest sõltuma dotatsioon, on minu meelest täiesti välistatud. Kui võtta dotatsiooni maksmise aluseks omakapitali tootlikku, kapitali tootlikkus – mitte ainult omakapitali –, siis mida see tähendab. Isegi Jüri Mõis hakkaks siis kahjumit tootma, ja ohtralt! Meie dotatsioon, meie dotatsioonisüsteem lubaks talle kogu aeg, et 10% tootlikkust oleks garanteeritud. Kapitalimahukus hakkaks selles äris hüppeliselt kasvama," rääkis Ansip.
Riigi dotatsioonide eesmärk peaks olema valitsusjuhi meelest efektiivsuse suurendamine, mitte ebaefektiivsuse kinnimaksmine. "Kui me ütleme, et ajage enda kapitalikulutused hästi suureks, me garanteerime teile 10%-lise tootluse, siis mis te arvate, et ettevõtjad ütlevad: oh ei, meil ei ole vaja, me võtame ainult natukese... Siin ei saa idealist olla. Sellise toetusesüsteemi väljapakkumine on täiesti välistatud," lisas ta.
"Ammugi siis seadustamine, mis ütleb, et me maksame kinni kõik ebaefektiivsuse. Garanteerime lihtsalt kapitalitootlikkuse. Täiesti välistatud kohe! Me tahame, et ükskord oleks taastuvenergiat võimalik toota riiklike dotatsioonideta. See on meie soov, aga kui rakendada kapitalitootlikkusel põhinev süsteem, siis seda aega ei saabu iialgi," sõnas Ansip.
Seotud lood
Riigikantselei strateegiabüroo analüüsis peaminister Andrus Ansipi ja tema lähikondsete tarbeks konkurentsiameti taastuvenergia toetuste võimaliku kärpe analüüsi tuuleenergeetikat puudutava osa üle.
Riigikantselei strateegiabüroo analüüsis peaministri tarbeks Konkurentsiametis valminud taastuvenergia toetuste analüüsi tuuleäri osa üle.
Konkurentsiametis valminud taastuvate energiaallikate toetamise analüüsist selgub, et kõige rentaablimat äri ajavad Eestis hüdroenergeetikud.
Peaminister Andrus Ansipi tarbeks koostatud salajase memo, mis on väidetavalt koostatud riigikantselei strateegiabüroos, metatekstist ilmneb, et selle autoriks võib olla Reformierakonna peasekretär Kristen Michal.
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.