Artur Antropovilt ja Meelis Niinelt põlluarendusele krundi ostnud Imre tunneb end petetuna. 2006. aastal Algi teele kinnistut ostes oli tal plaan siia kodu rajada. Teda julgustas lepingupunkt, milles lubati 2008. aastaks teed ja tänavavalgustus rajada.
Suur oli Imre ja kümnete teiste krundiomanike ehmatus, kui selgus, et vallavalitsus keeldus neile ehitusluba väljastamast, sest lisaks olematutele teedele on pinnas osaliselt soine.
Nüüd maksabki Imre kinnistu ostuks võetud pangalaenu ja loodab, et hinnad taastuvad: “Siis otsustan, kas müün maha või ehitan sinna midagi.”
Imre võttis laenu kolmekümneks aastaks ja maksab praegu igas kuus tagasi 4000 krooni. Võrdsetes osades kinnistuid omanud Artur Antropov ja Meelis Niin ei soovi äpardunud arenduse asjus kumbki vastutust võtta.
Arendajad ostjate ees süüd ei tunne“Mulle kuulus vaid maa ja mina selle arendusega ei tegelenud. Küsige Meelis Niinelt, kes arendas,” ütleb Antropov, kes oma sõnul krundiomanike ees süüd ei tunne. Niin aga tulistab vastu: “Nii, nagu jagunesid maad 50 : 50, nõnda jagunes ka vastutus. Artur Antropov osales selle projekti arendamisel võrdselt minuga – me tegime seda koos.”
Siiski on kinnistute omanikud arenduse teemal suhelnud Meelis Niinega ja talle kuuluva Linnakujunduse Bürooga. Niine sõnul läksid tema ärid Artur Antropoviga lahku 2009. aasta lõpus: “Mind lükati ärist välja,” ütleb ta.
Kas sellega oli seotud ka Artur Antropovi vend Robert? Niin mudib oimukohti ja ta hääl kahaneb vaikseks. “Jätame selle nii praegu,” põikleb ta pärast väikest mõttepausi vastamisest kõrvale. Krundiomanikud pika ninaga jätnud Niine firma Linnakujunduse Büroo oli reformierakondlasest riigikogu liikme Robert Antropovi 2007. aasta valimiskampaania üks varjatud rahastajaid. Reformierakonna rahastamisskeemist kirjutas Äripäev aasta tagasi, mispeale asuti seadust muutma, et tulevikus välistada R-skeemi taolised juhtumid.
Linnakujunduse Büroo tasus reklaamifirmale Droom üle 256 800 krooni Robert Antropovi kampaania eest. Firmad seaduse järgi erakondi rahastada ei tohi ja Antropov jättis osa kampaaniakulusid deklareerimata.
Vald soovitab kinnistu ostnutel organiseeruda2009. aastal muudeti Linnakujunduse Büroo nimi kehtetuks ja ettevõte läks Hillar Taltsile kuuluva ASi L&H omandusse. Pärnakas Talts on tuntud ettevõtete likvideerijana. Tänavu oktoobris jõustus hoiatusmäärus ettevõtte sundlõpetamiseks. Küsimusele, mida peaksid õnnetud krundiomanikud nüüd tegema, vastab arendaja Meelis Niin: “Nad ei jää oma hädas üksinda. Kindlasti tuleb pöörduda vallavalitsusse.”
Rae valla ehitusameti juhataja Enno Harmipaik soovitab arendaja poolt hätta jäetud kinnistuomanikel omavahel organiseeruda ja ise rahalisi vahendeid otsida.
Nõnda moodustasidki petta saanud kliendid eelmisel aastal MTÜ Järvelind, mille juhatuse liige Tarvo lubab jätkata Meelis Niine mõjutamist: “Tal käib see nagu monopolimängus, et kõik varad on panditud, ja veeretab täringut. Loodame, et ta suure skeemitajana skeemitab 5 miljonit kokku ja täidab kohustused ära.”
Võrreldes mõne päeva taguse porimülkaga on maa valge ja saabaste all praksub jää. “Olen kindel, et kümne aasta pärast on siin majad peal,” ütleb Tarvo. “Mõned vanemas eas krundiomanikud seda võib-olla ei näe.”
Tänases Äripäevas ilmus uuriv lugu Tallinna lähiümbruse buumiajal alustatud kinnisvaraarendustest ning omavalitsustele osaks saanud õppetundidest.
Seotud lood
Sotside, Rahvaliidu ja Keskerakonna fraktsioonid ootavad riigikogu esimehelt Ene Ergmalt hinnangut Reformierakonna liikmete valimiskampaania rahastamisele ettevõtete poolt.
Riigi peaprokurör Norman Aas põhjendab intervjuus, miks Reformierakonna liikmete valimiskampaania rahastamise asjus kriminaalmenetlust ei algatatud.
Endine õiguskantsler Allar Jõks kirjeldas intervjuus Äripäevale prokuratuuri poliitilisust, samuti heitis riigiprokuratuurile ette reformierakondlaste R-skeemi uurimisest loobumist kui katset jätta muljet, et Eestis on parteide rahastamisega kõik korras.
Loo alevikus Vanasauna tänaval keerutab tuul kipskarpide kilesid nagu pruudi pulmaloori.
Tundlikke kliendiandmeid omavad advokaadibürood on küberkurjategijate pidevas huviorbiidis, mistõttu nõuab advokatuur, et küberturvalisus oleks tagatud kõrgeimal tasemel. Et nõuded saaksid täidetud ka päriselt ning ka töötajate teadlikkus tõstetud, on mõistlik kaasata oma ala spetsialistid, usub advokaadibüroo TARK juhtivpartner Tanel Tark.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele