Audiitorkogu president Toomas Vapper teatas, et ka "kogu" loobub enda esindaja saatmisest plaanitavasse erakondade rahastamist uurivasse riigikogu kontrollkomisjoni, sest ei pea seda piisavalt pädevaks ega sõltumatuks.
Nii riigiprokuratuur, õiguskantsler kui riigikontroll leidsid viisaka vabanduse kontrollkomisjoni tööst äraütlemiseks juba varem.
Esmaspäeval otsustas riigikogu põhiseaduskomisjon, et kontrollkomisjon koosneks riigikogus esindatud parteilastest, kes ise parlamenditoolil ei istu. Samuti hakkab komisjonis järelevalvet tegema vabariigi valimiskomisjoni liige ja audiitorkogu esindaja.
"Tahaksime, et see (parteide rahastamist kontrolliv - toim) komisjon oleks tõsiselt võetav ja tõsiselt võetavad saavad olla vaid need poliitilised erakonnad, kes on esindatud riigikogus," kommenteeris otsust põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Väino Linde selle nädala alguses.
Sel nädalal saatis aga audiitorkogu president Toomas Vapper parlamenti kirja, kus teatas kogu juhatuse otsusest loobuda enda esindaja kontrollkomisjoni saatmisest.
Nimelt ei pea audiitorkogu komisjoni, kuhu kuuluvad riigikokku mittevalitud poliitikud ja üks riigikogu valimiskomisjoni esindaja, piisavalt pädevaks ja sõltumatuks, et enda eksperti sinna läkitada.
Samuti leiab audiitorkogu, et praeguse kontrollkomisjoni võimaliku koosseisu puhul ei saa rääkida piisavatest teadmistest, et parteide rahalisi tehinguid kontrollida.
Audiitorkogu asepresident, OÜ Rimessi vandeaudiitor Mati Nõmmiste kinnitas Äripäeva kirja olemasolu, kuid teksti nüanssidesse ei laskunud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Täna toimub riigikogus sotsiaaldemokraatide eestvedamisel riiklikult tähtsa küsimusena arutelu erakondade rahastamise üle.
Riigikogus määrati parteide rahastamise kontrollijad, kuid sots Hannes Rummi sõnul pole järelevalvajaid piisavalt. Paberil on kõik kena, aga tegelikus elus tuleb igal aastal näiteid, kuidas jokitatakse, ütles ta.
Kui põhiseaduskomisjoni soov seaduseks vormistatakse, hakkavad riigikogu erakonnad ise enda rahastamise seaduslikkusel silma peal hoidma. Ise hakkavadki, jah.
Rahvusvahelise veebipõhise maaklerfirma Freedom24 analüütikud on välja selgitanud kümme ettevõtet, mille börsile minek (IPO) saab olema alanud aastal finantsmaastiku keskmes. Nende seas on nii tehisintellekti uuendajaid, digitaalse turvalisuse liidreid kui ka kiirmoehiiglasi, lisaks ettevõtteid, mis püüavad positsioneerida ennast mõnedes võtmekategooriates ja meelitada ligi kõige tähelepanelikumaid investoreid.