Kuku raadio saates Tegelikkuse KesKus rääkis reformierakondlane Kristiina Ojuland, et europarlamendi saadikuna kandideeri Ida-Virumaal partei esinumbrina seetõttu, et kohalikud justkui ootavad seda.
Tegelikkuse KesKus käsitles seekord poliitiliste peibutusparteide probleemi. Räägiti inimestest ja inimestega, kes küll kandideerivad, kuid tegelikult valijatele jagatud lubadusi ise täitma ei tõtta.
Europarlamendi saadik rääkis, kuidas nädalapäevad tagasi langes talle Kohtla-Järve Selveris müüja kaela kallistades eurosaadikut tänulikult.
"Sõbrad, ma ei mõtle seda siin välja, vaid nii on. Müüja ütles, et mul on teid siin nii hea meel näha. Lähen sinna ja tahan neid inimesi tõesti paremale järjele aidata. Olen kõigile Ida-Virumaal lubanud, et järgmise nelja aasta jooksul kavatsen seal kindlasti tööd teha," rääkis Ojuland.
Juhul, kui Ojuland kevadel valituks osutub, ei tule ta mõistagi europarlamendist tagasi kodumaale idavirulaste ootusi ja soove esindama, vaid lubas seda teha distantsilt.
"Valimistel kandideerimine ei ole poliitiku jaoks mingisugune naljategemine. Olen Ida-Virumaalt pärit, olen sealse eluga hästi kursis ning soovin ka sealsete inimeste huvisid edasi esindada. Olen näiteks aastaid tegelenud Kiviõli keemiatööstuse küsimustega, sest kohalikud vajavad lahendusi," rääkis Ojuland.
Seotud lood
Reformierakond valetas eile, kui teatas
Äripäevas ilmunud artikli peale Delfile, et Kristiina Ojulandi 2007. aasta
riigikogu valimiste kampaania kahte üritust ei rahastanud Ojulandi nõuniku
Andrus Viksi firma Jatrimpan.
Euroopa Parlamendi saadiku,
reformierakondlase Kristiina Ojulandi riigikogu valimiste kampaaniakulude eest
tasus tema nõuniku firma. Tegu on poliitiku varjatud rahastamisega, sest
erakonnaseadus keelab juriidiliste isikute annetused.
Peaminister Andrus Ansip sai riigikogu infotunnis võtta justiitsminister Rein Langi riigisaladuse lekitamise ja erakonnakaaslase Kristiina Ojulandi valimiskampaania pärast. Kummalegi polevat tema hinnangul aga midagi ette heita.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”