Parteid põlistasid keelatud rahasaju

Kui siiani kuulus keelatud annetuse vastuvõtmisega seonduv politsei ja prokuratuuri pädevusse, siis alates aprillist kontrollib parteide rahaasju komisjon, kus on ülekaalus erakondade liikmed.

25. novembril võttis riigikogu harvaesineva üksmeelega – põhiseaduskomisjoni eelnõu seaduseks vormistamise poolt oli tervenisti 80 rahvasaadikut, ainult sotsid olid teist meelt -  vastu erakonnaseaduse, tühistades ühtlasi ka ühe seni parteidele tuska tekitanud karistusseadustiku paragrahvi, mis võimaldas erakonda keelatud annetuse vastuvõtmise ja tagastamata jätmise eest kriminaalkorras karistada.

MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees vandeadvokaat Jaanus Tehver ütles, et riigikohtu üldkogu tunamullu augustis tehtud otsusest ilmneb selgelt, et sel ajal kehtinud erakonnaseaduse sätted erakondade rahastamise küsimuses olid põhiseadusega kooskõlas muuhulgas just seetõttu, et karistusseadustik nägi ette võimaluse rahastamise nõuete rikkumise puhul kriminaalvastutuse kohaldamist.

„Seega on riigikohtu üldkogu pidanud kriminaalkaristust kohaseks ja tõhusaks meetmeks erakondade rahastamise kontrolli tagamisel. Novembri lõpus riigikogus vastu võetud erakonnaseaduse muudatused tähendavad seda, et keelatud annetuse vastuvõtmise korral on sanktsioonina ettenähtud vaid kohustus see tagastada või riigieelarvesse kanda ning kui seda ei tehta ka kontrollikomisjoni ettekirjutusel, rakendatakse erakonna suhtes viivist 0,85 % päevas,“ märkis Tehver.

Sanktsiooni rangusest veelgi olulisem muutus seisneb aga vandeadvokaadi sõnul selles, et kui siiani kuulus rikkumise menetlemine politsei ja prokuratuuri pädevusse, siis muudatuste jõustumisel langeb järelevalve üksnes poliitkomisjonile, mis „ei ole oma moodustamise põhimõtteid silmas pidades ilmselgelt poliitiliselt sõltumatu“.

„Seadusemuudatus toob kaasa keelatud annetuste vastuvõtmise takistamise seaduslike meetmete olulise nõrgenemise,“ on Tehver veendunud.

Põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt (IRL) ajab õiguskantsler Indrek Tederi „süüks“ selle, et parteisid enam trahvida ei saa.

„Õiguskantsler juhtis tähelepanu, et erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettekirjutuse alusel kolmekordses määras keelatud annetuse kandmine riigieelarvesse, mida eelnõu ette nägi, võib materiaalses mõttes olla käsitletav trahvina ning võib olla põhiseadusega vastuolus,“ selgitas Nutt.

„Iseenesest arvan, et keelatud annetuse kriminaliseerimine ei anna praktikas eriti midagi. Pelgalt raha või hüve andmine on jäämäe veepealne osa. Millised kokkulepe selle taga on, ei võimaldanud kehtinud karistusseadustiku paragrahv nii ehk naa tuvastada,“ tähendas Nutt.

Reformierakonna peasekretär Kristen Michal saatis algatuseks väljavõtteid uuest seadusest ja väitis, et uus seadus on samm edasi.

„Karistuse puhul on oluline selle mõjusus ja vääramatus, mis on ka selles seaduses  tagatud. Nagu iga seaduse puhul on ka oluline, et kõik saaks aru, milline käitumine on seadusega kooskõlas ja milline mitte. Uue seadusega on see paremini tagatud,“ leidis oravapartei peasekretär.

Sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzberg hääletas erakonnaseaduse sel kujul vastuvõtmise vastu. “Hääletasin vastu seepärast, et pidasin erakondade valimiskulutuste kontrollimehhanismi puudulikuks. Erakondade esindajad ei tohiks selles osaleda, sest see takistab ju igasuguse kahtlustuse lõpunimenetlemist. Uuritavale on igal hetkel uurimiskäik teada ja võimalused uurimine tupikusse ajada,“ selgitas Kreitzberg.

PANE TÄHELESoome erakonnaseadus (Puoluelaki) § 11 sätestab, et kui erakond ei täida seaduses sätestatud tingimusi, võib kontrollorgan hoida kinni erakonnale makstavaid riigieelarvelisi vahendeid seni, kuni tingimused on täidetud. 

ÜKS KÜSIMUS Kuidas peaks karistama keelatud annetuse vastu võtnud erakonda?Jaanus Tehver, MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees, vandeadvokaat

Sanktsioon, mis seisneb erakonna kohustamises keelatud annetus tagastada või tagastamise võimatuse korral see riigieelarvesse kanda, ei ole minu arvates adekvaatne. Üks võimalik sanktsioone, mille adekvaatsust on seni tunnustatud (sh Riigikohtu poolt), on erakonna suhtes kriminaalkaristuse kohaldamine. Alternatiivina tuleksid ilmselt kõne alla ka muud rahalised sanktsioonid, mida samuti algselt kaaluti -- rahalise annetuse summa mitmekordne kandmine riigieelarvesse, riigieelarveliste eraldiste vähendamine vms.

MIS ON MIS§ 402 lõige 2.  Erakonnale tehtava annetuse vastuvõtmise keelu rikkumine

Parteidele vastukarva olnud säte:

(1) Erakonnale tehtava anonüümse, varjatud või juriidilise isiku annetuse vastuvõtmise eest –karistatakse rahalise karistusega.(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahalise karistusegaAllikas: karistusseadustik; paragrahv kehtib kuni 1. aprillini 2011, mil jõustub uus erakonnaseadus

Mis on keelatud annetus?Eelkõige on keelatud:

1) anonüümne annetus;2) juriidilise isiku annetus;3) kaupade, teenuste või varaliste õiguste loovutamine või kasutusse andmine erakonnale tingimusel, mis ei ole kättesaadav teisele isikule;4) tavapäraselt siduvatest kohustustest vabastamine;5) erakonna vastu suunatud nõudest loobumine.Allikas: ERAKONNASEADUSE MUUTMISE JA SELLEGA SEONDUVALT TEISTE SEADUSTE MUUTMISE SEADUS

TAUSTErakonnaseaduse ja karistusseadustiku  paragrahviga toimus tänavu 10 kuu jooksul kummaline metamorfoos. Jaanuaris seisis eelnõu seletuskirjas, et keelatu annetuse vastuvõtmise osas on kehtiv seadus liiga leebe. Novembriks oli aga toimunud 180kraadine pööre.

Jaanuar 2010, eelnõu seletuskiri: „Olukorras, kus erakond saab keelatud annetuse, mida ta ei tagasta või ei kanna riigieelarvesse, on kehtiva erakonnaseaduse vastutuse sätted liiga leebed. Eelnõuga kehtestatakse keelatud annetuste vastuvõtmise eest ranged sanktsioonid, mis on olemuselt nii mõjusad, et erakonnal ei tohiks tekkida kiusatust keelatud annetust vastu võtta.

Juhul kui erakond ei tagasta viivitamata pärast annetuse saamist annetust annetajale või ei kanna seda riigieelarvesse, kaotab erakond keelatud annetuse kolmekordses määras nõude eraldisele riigieelarvest või peab kandma summa kolmekordselt riigieelarvesse.

„Keelatud annetuste vastuvõtmise oht mõjutada korruptiivselt demokraatlike esinduste otsuseid tingib kehtiva regulatsiooni muutmist ja diferentseerimist. Arvestada tuleb ka seda, et erakonnaseaduse muudatustega nähakse ette haldusmeetmed keelatud annetuste vastuvõtmise vältimiseks.

Eelnõu regulatsiooni kohaselt on kuriteoga tegemist juhul, kui erakonnale, valimisliidule või üksikkandidaadile tehtud keelatud annetust ei tagastata selle teinud isikule või selle võimatuse korral jäetakse see kandmata riigieelarvesse.

Seega loobutakse karistamast pelgalt keelatud annetuse vastuvõtmise eest ja rakendatakse võimalust keelatud annetusest loobuda – karistus järgneb alles juhul, kui loobumise võimalust ei kasutata. Ette on nähtud rahaline karistus nii füüsilisele isikule kui juriidilisele isikule.“

Novembriks oli seadusandja aga ootamatult leebunud ajades selle põhjuse õiguskantsleri süüks.

„Õiguskantsler juhtis tähelepanu sellele, et põhiseaduse aspektist on probleemne eelnõu regulatsioon, mille kohaselt erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettekirjutuse alusel kohustatakse erakondi kandma keelatud annetus kolmekordses määras riigieelarvesse.“

Erakondade rõõmuks kadus karistusseadustikust paragrahv, mis võimaldas parteid kriminaalkorras karistada.

Põhiseaduskomisjon toetas vahetult enne eelnõu seadustamist üksmeelselt muudatusettepanekut, mille kohaselt tunnistatakse kehtetuks karistusseadustiku § 402 lõige 2.

Teisisõnu, riigikogu liikmed leidsid, et keelatud annetuste vastuvõtmine ei mõjuta enam demokraatlike esinduste otsuseid.

„Keelatud annetuse vastuvõtu keelu rikkumise eest ei ole otstarbekas automaatselt kohaldada kriminaalkaristust. Keelatud annetuse vastuvõtmise korral võivad teatud lisatingimuste täitmise korral olla kohaldatavad usalduse kuritarvitamise, keelatud majandustegevuse ja mõjuvõimuga kauplemise koosseisud,“ ütles seletuskiri.

Autor: Kadri Paas, Silvia Kruusmaa