• OMX Baltic−0,03261,6
  • OMX Riga−0,42865,92
  • OMX Tallinn−0,031 696,8
  • OMX Vilnius0,03986,19
  • S&P 500−1,735 408,42
  • DOW 30−1,0140 345,41
  • Nasdaq −2,5516 690,83
  • FTSE 100−0,738 181,47
  • Nikkei 225−0,7236 391,47
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,9
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0099,85
  • OMX Baltic−0,03261,6
  • OMX Riga−0,42865,92
  • OMX Tallinn−0,031 696,8
  • OMX Vilnius0,03986,19
  • S&P 500−1,735 408,42
  • DOW 30−1,0140 345,41
  • Nasdaq −2,5516 690,83
  • FTSE 100−0,738 181,47
  • Nikkei 225−0,7236 391,47
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,9
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0099,85
  • 13.12.10, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tarkvara hankimine hääbub ministeeriumi suutmatusse

"Paberivabale asjaajamisele ülemineku projekt on takerdunud sellepärast, et siseministeeriumi soov pakkuda omavalitsustele tulevikukindlat ja fikseeritud hinnaga lahendust põrkus praegu turul tegutsevate ettevõtete huvidega," ütles Kiisler eile riigikogus arupärimisele vastates.
Nimelt tundsid arupärijad huvi, miks ei ole siseministeerium suutnud poolteise aastaga korraldada lihtsat tarkvarahanget, millega aidata kaasa 38 omavalitsuse üleminekule paberivabale asjaajamisele.
Äripäev kirjutas dokumendihalduse tarkvara hankimisest tänavu augustis, kui vaidlustesse oli sumbunud ja ministeeriumi poolt tühistatud kaks hanget. Konkurentide sõnul oli vaidlustamiste põhjuseks see, et hanketingimustest kumas läbi Webmedia eelistamine.
ELi struktuurifondidest 4,6 miljoni krooniga rahastatava projekti lõpuleviimiseks oli siseministeerium välja kuulutanud juba kolmanda hanke. Ka selle tingimustele vastas Eestis konkurentide hinnangul vaid Webmedia. Just seetõttu vaidlustas hanke tingimused praegu enam kui sajale omavalitsusele dokumendihalduse tarkvara pakkuv Interinx OÜ.
"See oli ääretult ebaprofessionaalselt korraldatud hange," selgitas vaidlustamise põhjuseid ettevõtte juht ja üks omanikest Ingmar Pappel. Tema sõnul on ministeeriumi ja regionaalministri roll aidata omavalitsusi üleminekul digitaalsele asjaajamisele. "Ja selles rollis on regionaalministri seltskond täiesti läbi kukkunud," ütles Pappel.
Interinx võttis küll vaidlustuse tagasi, ent hange kukkus siiski läbi. Väidetavalt ainuke hanketingimustele vastav ettevõte Eestis Webmedia pakkumist enam ei esitanud.
Webmedia juht Taavi Kotka möönis, et nad otsustasid loobuda konkurentide kahtluste tõttu. "Me ei karda korruptsioonisüüdistusi, sest seal ei ole mingit korruptsiooni. Aga selle otsusega me näitame, et meil ei ole vaja tingimata seda hanget võita," sõnas Kotka.
Ta lisas, et eelisseisundis nad hankel ei olnud, kuna vabavaralist lahendust võisid pakkuda ka teised.
Ministeerium lootis veel neljandal katsel hanke läbi viia ja pöördus seekord nii Webmedia kui ka tarkvarafirma Fujitsu Services ASi poole. Pakkumisi neilt aga ei laekunud ja seegi hange tuli tühistada.
ELi fondi esitatud taotlus, millest projekti oleks finantseeritud, on siseministeeriumi ettepanekul praeguseks tühistatud, sest projekti ei oleks enam abikõlbulikkuse perioodi lõpuks võimalik ellu viia.
Regionaalminister Siim Valmar Kiisleri sõnul on tarkvarahanke ebaõnnestumistes süüdi hoopis vaidlustajad, kes tahaksid pakkuda vale toodet.
"Tahetakse kindlasti osaleda pakkumistega, mis ei ole vabavara, nähakse siin oma võimalust. Me saame aru, et turul on tegijad, kes pakuvad neid rakendusi litsentsitasude eest," sõnas ta.
Siiski selgitasid IT-firmade esindajad juba augustis, et küsimus ei ole pelgalt vabavara probleemis, nagu ministeerium püüab näidata. Nimelt nõuti hanketingimuste muudes punktides pakkujatelt, et toode peab olema juurutatud vähemalt kahes Euroopa Liidu riigis, ent mitte Eestis.
Kuna Webmedia oma toodet Eestis selleks hetkeks juurutanud ei olnud, tekkis konkurentidel kahtlus, et punkt on sinna sisse kirjutatud just Webmedia huvides. Küsimusele, miks sellised tingimused hankes olid, Kiisler eile riigikogus otsesõnu ei vastanud. "Ei Eesti ega ühegi teise riigi pakkujad ei ole üheski hankes välistatud," sõnas ta vaid.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.09.24, 13:47
Solina uue tootmishoone turvalahendus muudab tehase töö sujuvaks ja hoiab kokku aega ning raha
Augusti lõpus hakkas Saue vallas Laagris tööle rahvusvahelise toiduainetööstuse Solina uus 15 000 ruutmeetrine moodne tootmiskompleks. Selleks, et tehase logistika oleks sujuv, kiire ning turvaline, tegi Forus koostöös ettevõttega GoSwift nutika turvalahenduse. Lisaks hoolitseb Forus kogu territooriumi turvalisuse ja nõrkvoolusüsteemide hoolduse eest.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele