NATO liige Türgi esitas ametliku taotluse BRICSiga liitumiseks

Pärast teist maailmasõda on Türgi püüdnud ehitada üles tugevaid suhteid lääneriikidega – alates 1952. aastast ollakse NATO liige ning alates 2005. aastast on peetud kõnelusi Euroopa Liiduga liitumiseks. BRICSile tehtud taotlus näitab, et Lähis-Ida ja Euroopa vahele jääv 85 miljoni elanikuga suurriik on mõnevõrra kurssi muutmas.

Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani administratsiooni vaade on see, et geopoliitiline gravitatsiooni keskpunkt liigub arenenud majandustest eemale, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed, kes soovisid jääda anonüümseks.

Riigi uus diplomaatiline suund näitab, et soovitakse geopoliitiliselt aina multipolaarsemaks muutuvas maailmas kõigi osapooltega häid suhteid luua. Samal ajal tahetakse täita ka oma kohustusi NATO liikmena, ütlesid inimesed.

Türgi esitas ametliku liitumissoovi mõned kuud tagasi ja osalt oli selle põhjus asjaolu, et kõnelused Euroopa Liiduga liitumiseks ei ole mingit tulemust andnud, lisasid nad. Samuti on Türgi pärast 2022. aastal alanud Ukraina sõda hoidnud tugevaid sidemeid Venemaaga, mis on lääneriikidega lõhet suurendanud. Türgi välisministeerium ning president keeldusid väiteid kommenteerimast.

„Kui Türgi tugevdab samaaegselt oma suhteid nii lääne kui idaga, on meil potentsiaali saada väga tugevaks, jõukaks ja mõjukaks riigiks,“ ütles Erdogan sellel nädalavahetusel Istanbulis peetud kõnes. „Kõik muud meetodid ei ole Türgile kasulikud ning kahjustavad teda.“

Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna Aafrika inglisekeelsete riiginimede akronüümide järgi nime saanud BRICSi liikmete seast leiab palju olulisi arenevaid majandusi. Selle aasta alguses liitus ühendusega neli uut riiki – Iraan, Araabia Ühendemiraadid, Etioopia ja Egiptus. Ühendusse on kutsutud ka Saudi Araabiat, aga riik pole otsust veel teinud.

Tõenäoliselt arutatakse uute liikmesriikide vastuvõtmist oktoobri lõpus Venemaal toimuval tippkohtumisel, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed. BRICSi vastu on huvi üles näidanud ka Malaisia, Tai ning Türgi liitlane Azerbaidžaan.

BRICS pakub tuumikliikmete sõnul alternatiivi suuresti lääneriikide poolt juhitud institutsioonidele, näiteks Maailmapangale ja Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF). Uued liikmed saavad ühenduse arengupanga kaudu erinevaid projekte finantseerida ja laiendada omavahelisi kaubandussuhteid ning poliitilist koostööd.

Erdogani kodupartei on lääneriike pikalt süüdistanud selles, et need takistavad Türgil loomast iseseisvat kaitsetööstust ning tugevat majandust. Türgi on väljendanud ka huvi liitumaks Shanghai Koostööorganisatsiooniga, mille on loonud Hiina ja Venemaa vastukaaluks NATOle.

„Me ei pea valima Euroopa Liidu ja Shanghai Koostööorganisatsiooni vahel, nii nagu osad inimesed väidavad,“ ütles Erdogan. „Vastupidi – me peame suhteid tugevdama mõlemaga ja ka teiste organisatsioonidega ning selle aluseks on, et kõik võidavad.“

BRICSi laienemist on peamiselt kannustanud Hiina, kes soovib oma globaalset mõjuvõimu laiendada ning kaasata ka riike, kes on traditsiooniliselt olnud USA liitlased.

Türgi on Euroopa Liiduga liitumiseks kõnelusi pidanud juba alates 2005. aastast. Ette on tulnud aga mitmeid takistusi, näiteks on ELi juhid väljendanud rahulolematust Türgi demokraatia puudujääkide osas.

Türgi juhid usuvad, et BRICSiga liitumine aitab parandada majandussuhteid nii Hiina kui Venemaaga. Samuti võimaldab see hakata kaubanduse vahendajaks Euroopa ja Kesk-Aasia vahel. Türgi soovib olla Venemaa ja Kesk-Aasia gaasiekspordi transiitriigiks.

Erdogani administratsioon on püüdnud meelitada investeeringuid ka Hiina elektriautode tootjatelt, kes võiks potentsiaalselt kasutada Türgi ja EL vahelist tolliliitu Euroopa turule pääsemiseks.

„BRICS on organisatsioon, millel on globaalses majandussüsteemis palju erinevaid lähenemisi, identiteete ja poliitikaid,“ ütles Türgi välisminister Hakan Fidan pärast kohtumist BRICSi välisministritega juunis.

Türgi soov liituda BRICSiga (või Shanghai Koostööorganisatsiooniga) on väga märkimisväärne areng, sest ükski teine NATO liikmesriik või Euroopa Liidu kandidaatriik pole seda varem teinud. Türgi lähenemine globaalsele geopoliitilisele polariseerumisele on maailma kontekstis ainulaadne ja väga huvitav saab olema jälgida, milliseks see täpselt kujuneb. Taoline hoiak lääne-ida polariseerumises on geograafiliselt loogiline, sest riik asub aina multipolaarsemaks muutuva maailma sõlmpunktis.

BRICSiga tänavu liitunud neljas riigis elab kokku üle 330 miljoni inimese, kui Türgi liitub, on tänavu ühendusse lisandunud viis riiki, kus elab kokku enam kui 400 miljonit inimest. BRICSi viie tuumikriigi – Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna Aafrika – majanduste kogumaht ületas ostujõu pariteedi alusel 2021. aastal esmakordselt G7 riikide (USA, Jaapan, Saksamaa, ÜK, Prantsusmaa, Itaalia, Kanada) oma. Veel 1980. aastal oli vahe G7 riikide kasuks enam kui kolmekordne.

Tõsi küll, Venemaa majandusel pole sugugi nii hästi läinud – kui 1980. aastal moodustati maailmamajandusest ostujõu pariteedi alusel 4,8 protsenti (Hiina ja India moodustasid kokku 5,3 protsenti), siis nüüdseks on see langenud 3 protsendini. Hiina ja India osakaal on seevastu kasvanud kokku 18,6 protsendini. See näitab, et BRICSi majandusvõim on peamiselt kasvanud tänu Hiina ja India majanduste meeletule paisumisele. Türgi vastav näitaja on 44 aastaga kasvanud 1,2 protsendilt 2,1 protsendini.

Türgi majanduse seis pole praegu aga kiita. Juulis ulatus aastane inflatsioon enam kui 60 protsendini ning viimase kümne aasta keskmine aastane hinnatõus on olnud riigis ligi 20 protsenti. Vaatamata kõrgele inflatsioonile on Türgi majandus siiski viimastel aastakümnetel kiiresti kasvanud ning ostujõu pariteedi alusel on selle maht praeguseks võrreldav näiteks Prantsusmaa omaga. Allpool oleval graafikul on näha, kuidas Türgi majandus on sellel sajandil kasvanud. Kuigi dollarites mõõdetuna oli Türgi vahepeal stagnatsioonis (Türgi liiri kiire languse tõttu), siis majandus tervikuna on inimeste ostujõudu arvesse võttes väga kiiresti kasvanud.

Sarnaselt Hiinale ja Indiale on ka Türgi alates 2010ndate lõpust oma kullareserve järsult suurendanud, mis peegeldab seda, et finantsiliselt ollakse samuti liikumas pigem sama rada, mis BRICSi riigid. Türgi on viimastel aastatel olnud kullaturul väga aktiivne, olles ühel kuul suurim ostja, teisel kuul jälle suurim müüja. Müügipoolel ollakse peamiselt siis, kui koduturul on metallist puudujääk. Türgi investeerimiskulla jaeturg oli 2023. aastal Hiina ja India järel maailma suuruselt kolmas, ületades nii kogu Euroopa kui ka USA mahtusid.

Türgil on teiste riikidega võrreldes ka väga väike võlakoorem (ca 30% SKPst) ning avaliku sektori osakaal majandusest (valitsuse kulutused) on arenenud maailmaga võrreldes samuti pigem tagasihoidlik (samuti ca 30% SKPst). Kui Türgi suudab oma rahanduse ja rahapoliitika korda saada, liiri kurssi stabiilsena hoida ning samaaegselt arendada häid majandussuhteid nii lääne kui idaga, võib riigist selle sajandi keskpaigaks saada üks olulisemaid majandusjõude maailmas.