Kui seni on valitsenud arvamus, et keskpankadel pole mullistuste ohjeldamiseks suurt midagi muud teha kui tegeleda tagajärgedega pärast mulli lõhkemist, siis Rootsi keskpank katsetab praegu uut lähenemist.
Tänavu juulist on Rootsi keskpanga juht Stefan Ingves keskpanga repomäära tõstnud neljal korral hoolimata sellest, et inflatsioon on Rootsis püsinud allpool keskpanga sihiks seatud 2% taset. Intressimäärade tõstmise on tinginud hoopis mure Rootsi laenu- ja kinnisvaraturul toimuva üle – 19 kuud järjest kasvanud elamute hinnad ületavad juba kriisieelse taseme ning laenude kasvutempo püsib 9% piirimail.
"Keskendumine sellistele näitajatele nagu majapidamiste laenukoormus viitab sellele, et Rootsi keskpank on valmis leppima pigem aeglasema majanduskasvu ja optimaalseks arvatud inflatsioonist madalama hinnatõusuga, kui lubada võlgnevuste kiiret kasvu ning võimalik, et uut buumi eluasemehindades," ütles agentuurile Bloomberg Capital Economics ökonomist Ben May.
"Seni on arvatud, et mulle pole tarvis pidurdada ning parim on tegeleda tagajärgedega, kui mull on lõhkenud. Tagantjärele tundub, et selline arvamus oli viga," märkis ta.
Keskpangad muutsid enam kui kaks aastat tagasi puhkenud finantskriisi veelgi rängemaks sellega, et hoidsid intressimäärasid liiga kaua liiga madalal tasemel, kuna inflatsiooninäitajates ei kajastunud hindade kiire tõus teistes varaklassides, ütles NIB panga juht Johnny Akerholm. Paljud poliitikategijad on praegu uuesti sama viga kordamas.
"Praegu mängime praktiliselt uuesti läbi sama situatsiooni," kirjutas Akerholm panga uudiskirjas. "Intressimäärad on madalal ja keskpangad trükivad raha, samal ajal kui peaaegu kõik hinnad, välja arvatud tarbijahinnad tööstusriikides, on kiiresti kerkimas."
Juba hakkab siiski kostma ka hoiatavaid hääli maailma juhtivate keskpankade ülimadalate intressimääradega seotud riskidest.
Suurbritannia keskpangas ärgitavad praeguste rekordmadalate intressimäärade kriitikud (0,5%) intressimäärasid normaliseerima ca 5% tasemel. Euroopa Keskpanga nõukogu liige Jürgen Stark on kogu lõppeva aasta hoiatanud, et erakorraliste kriisimeetmete jätkamine liiga pikka aega riskib külvata uue kriisi seemned. USAs hoiatas Kansas City keskpanga president Thomas Hoening liiglõdva rahapoliitika destabiliseeriva mõju eest riigi majandusele.
USA enim jälgitud baasintressi määr on 0,25% tasemel 2008. aasta detsembrist ning läinud kuul teatas keskpank, et pumpab võlakirjaostude kaudu turule veel 600 miljardit dollarit. Euroopa Keskpanga baasintressi määr on 1% tasemel 2009. aasta maist.
USA keskpanga juht Ben Bernanke ütles läinud kuul, et keskpankade juhid peaksid olema valmis kaaluma intressimäärade kasutamist mullistuste ohjamiseks. Parema tulemuse annaks tema arvates siiski tugevam järelevalve ja regulatsioon.
Rootsis on karmim regulatsioon üksi seni vähe tulemust andnud. Oktoobri algusest ei või pangad eluaseme soetamiseks rohkem laenu anda kui 85% ulatuses vara maksumusest. Pangad on aga vastuseks turule toonud uusi tooteid, mis aitavad sellest reeglist mööda.
"Ma ei imestaks – võttes arvesse, mis meil üle on tulnud elada, kui selles osas ka globaalsel tasandil seisukohad ümber hinnatakse," ütles Citigroupi ökonomist Tina Mortensen.
Seotud lood
Tugev majanduskasv Rootsis ja Baltikumi paranemine on aidanud kaasa aidanud Rootsi pankade stabiilsusele, kuid pankadele tuleks kehtestada rangemad kapitalinõuded, kirjutas Rootsi keskpank oma värskes finantsstabiilsuse ülevaates.
Swedbanki juht Michael Wolf hoiatas, et kui Põhjamaade suurima majandusega riik tahab kinnisvaramulli vältida, tuleb rakendada karmimaid laenutingimusi, vahendab Bloomberg.
Madal inflatsioon, aeglane majanduskasv ning lõppeval aastal euroalal lahvatanud võlakriis tingivad selle, et Euroopa Keskpank jätab tuleval aastal euroala enim jälgitud baasintressi määra 1% tasemel muutmata.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”