Swedbanki juht Michael Wolf hoiatas, et kui Põhjamaade suurima majandusega riik tahab kinnisvaramulli vältida, tuleb rakendada karmimaid laenutingimusi, vahendab Bloomberg.
„Oleme paar aastat näinud kümneprotsendilist võlakoormuse kasvu. See ei ole jätkusuutlik ja seepärast on nii oluline kinnisvaramulli vältimiseks täna tegudele asuda,“ ütles Wolf eile antud intervjuus.
„Pärast väga pikaajalist eluaseme hindade tõusu kipuvad inimesed (sellega kaasnevaid – toim.) riske unustama. On samuti oluline, et kõik pangad kindlustaks eluasemelaenude portfelli kvaliteedi, sest Rootsi pangad finantseerivad seda kinnisvaratagatisega võlakirjadest,“ lisas Wolf.
Swedbank ei näe Wolfi sõnul küll „ühtki märki mullist oma bilansis“, vaid on rohkem mures seepärast, et sellesse punkti tulevikus ei jõutaks.
„Pikemas perspektiivis ei ole kahtlust, et majapidamiste võlakoormus 8-10 protsenti ei ole jätkusuutlik,“ ütles ka Nordea panga strateed Mats Hyden. „Võib juhtuda, et intressid peavad tõusma teatud tasemele – ma ei ole kindel, kui kõrgele – enne, kui need hakkavad laenukoormust tagasi tõmbama. Baasintress võib vabalt tõusta kõrgemalegi kui keskpank prognoosib.“
Rootsi keskpank tõstis 15. detsembril baasintressi taseme 1,25 protsendini, mis on alates juulist nende neljas kord, kui intressi tõstetakse. Prognoosi kohaselt kasvab intressitase 2013. aasta lõpuks 3,4 protsendini.
Rootsi on suuruselt Euroopa neljas kinnisvaratagatisega võlakirjade ehk kodulaenudelt saadavate rahavoogude peale n-ö ehitatud võlakirjade emiteerija.
Seotud lood
SEB makroanalüütik Hardo Pajula ütles Eesti ekspordikasvu ja Euroopa Liidu jaekaubanduse langust kommenteerides, et eurotsooni probleemid jõuavad Eestisse eelkõige läbi Rootsi majanduse.
Rootsi keskpank tõstis täna baasintressimäära 0,25 protsendipunkti võrra 1,25 protsendile ja lubas edaspidigi tõsta intressi, vahendab Bloomberg.
Rootsi majandus kasvas kolmandas kvartalis läinud aasta sama perioodiga võrreldes 6,9%, teatas täna Rootsi statistikaamet.
Rootsil on põhjust kinnisvarahindade ja kasvava laenukoormuse pärast muret tunda, hoiatab Harvardi ülikooli professor Kenneth Rogoff, kes kuulub Rootsi keskpanga juurde loodud välisekspertide nõukogusse.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.