Äripäev on kiiduväärt operatiivsusega märganud keskkonnaministeeriumi veidralt hüplevat toimetamist seoses vedelkütustele esitatavate keskkonnanõuetega. 13.12.2010 kirjutas keskkonnaminister alla määrusele, mis muu hulgas lubas alates 01.01.2011 kasutada väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates ning põllu- ja metsamajandustraktorites kütust, mille väävlisisaldus ei ületa 10 mg/kg.
Ootamatu nõuete lahjendamine. 22.12. kirjutas keskkonnaminister alla uuele määrusele, millega lubatakse 01.01.2011 kuni 01.01.2012 kasutada väljaspool teid liikurmasinates ning põllu- ja metsamajandustraktorites kütust, mille väävlisisaldus ei ületa 20 mg/kg.
Samuti on alates 01.01.2011 lubatud raudteeveeremites ning põllu- ja metsamajandustraktorites kasutada kütust, mille väävlisisaldus ei ületa 1000 mg/kg, tingimusel, et sellise kütuse kasutaja tagab heitekontrollisüsteemide nõuetekohase toimimise. Määrusesse lisati ka punkt, et sisevee- ja väikelaevad tohivad kasutada kuni 01.01.2012 kerget kütteõli, mille väävlisisaldus ei ületa 20 mg/kg.
Sellised keskkonnanõuete ootamatud lahjendamised on kahtlemata kurjast. Kuigi vahel võivad mõned nõuded olla ebaproportsionaalsed ja nende leevendamine võib olla õigustatud, saavad sellised otsused põhineda vaid väga selgel ja avalikul analüüsil. Praegusel juhul ei ole midagi sellist avalikkusele esitatud, pigem jääb mulje kiirkorras ning võimalikult vaikselt tegutsemisest.
Vääveldioksiidi heitmeil on paiguti väga oluline regionaalne mõju happevihmade põhjustajana. Eestist pärit heitmed sajavad happevihmana maha valdavalt Soomes. Ent Eesti üldises väävlisaastes on väga suur ülekaal Virumaa elektrijaamade korstnatel, millest paiskuvad väävliheitmed on aastatega vähenenud. Diislikütuse ja kütteõlide põletamine on selle kõrval marginaalne.
Jääb üle kohalik saaste, sh mõju inimeste tervisele. Ka siin ei ole mõju väga suur, sest tavapärasele autokütusele kehtestatud nõudeid määrus ei puuduta. Siiski on ju rongides ja traktorites selle määrusega lubatud kütuse maksimaalne väävlisisaldus mitu suurusjärku kõrgem seni lubatust. See võib põhjustada kohalikke keskkonnaprobleeme ja terviseriske näiteks raudteede ääres elavatele inimestele või ka traktorite kasutajatele.
Nõuete õgvendamine võib kohati põhjustada lokaalseid keskkonna- ja terviseprobleeme. Suurem kahju on siiski keskkonnanõuete hüplikkus ja õigusselguse vähenemine.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.