Soojuspump muutub üha popimaks

Üheks populaarseimaks lisakütteallikaks on kujunenud soojuspumbad, mis iga päevaga leiavad üha enam kasutust.

"Soojuspump kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat," selgitas Bestair OÜ juhatuse liige Ivo Kõpper. "Maasoojuspumbad võtavad soojust maapinnast, õhksoojuspumbad aga kasutavad ära õhus sisalduva energia."

Säästlikuks kütmiseks soovitas Kõpper kasutada inverteriga õhk-õhksoojuspumpa. "Näiteks tavalise elektrikatla või radiaatoriga võrreldes võib soojuspumpade energiatarve olla 30-50% väiksem," märkis ta ja tõi näite, et kui soojuspump toodab 5 kWh energiat ja tarbib selleks vaid 2 kWh, siis ülejäänud osa ehk 3 kWh on õhust pärinev tasuta energia.

Külm ilm vähendab kasutegurit. Pumba kasutegur sõltub otseselt välisõhu temperatuurist. "Mida soojem on välisõhk, seda suurem on küttetegur," ütles Kõpper. "Sellepärast tuleb õhksoojuspumba ostmisel jälgida kindlasti kasuteguri muutumist erinevate temperatuuride juures ning seda, milliseks kujuneb sellisel juhul aasta keskmine."

Kõpperi sõnul on õhk-õhksoojuspumpa lihtne paigaldada. "Seade kütab, suvisel ajal võib ruumi ka jahutada ning vajadusel eemaldab õhust niiskust," sõnas ta.

City Kliima OÜ müügijuht Tauno Topkin soovitas valiku tegemiseks külastada müügisaali. "Kindlasti ei suuda kvaliteetset toodet pakkuda korterisse registreeritud või maksuvõlgades ettevõtjad," hoiatas ta.

Vajalik võimsus tuleks välja arvutada. "Kahjuks on liikvel palju libaettevõtteid, kes üritavad klientidele müüa invertersoojuspumba pähe on/off-seadet Arctic kleebisega, kuid talvevarustatuseta," lausus ta.

Klient võiks ennekõike arvestada asjaoluga, et kõige odavam lahendus ei pruugi alati kõige efektiivsem olla. "See ei kehti mitte ainult seadme, vaid ka paigalduse kohta," täpsustas Topkin.

Kuidas saab klient teada, kui suure võimsusega soojuspumpa ta vajab? Topkini sõnul võiks klient uurida välja oma köetava pinna reaalse küttevajaduse teatud miinuskraadidel. "Kui klient soovib kütta 60 m2 korterit, kus lisaküttena on varuks üks 1,0 kW radiaator, siis sellise korteri keskmine soojavajadus -22 7C juures on ca 3,2-4,0 kW," tõi ta näite. "Järelikult peab soojuspump suutma -22 7C juures toota umbes 2-3 kW." Väiksema võimsusega soojuspumpadel on -200 7C juures küttevõimsust alles ainult 1,0 kW. Seega peaks klient otsustama, kas soetada võimsam seade või suurendada lisakütte osakaalu.

Soojuspumba siseosa oleks hea paigaldada avarasse ruumi, näiteks elutuppa või koridori. "See võimaldab suurt osa ruumi õhust mõjutada," märkis Topkin.

Soojuspumba välisosa võiks aga asuda kohas, kuhu pääseb vajadusel kergesti ligi, näiteks hooldustöid tegema. "Välisosa ei ole soovituslik paigaldada katusele või suurte tuulte kätte," hoiatas Topkin. "See häirib seadme sulatust ja seade võib jäätuda, mistõttu ei tööta soojuspump enam efektiivselt."

Ventor OÜ müügijuhi Asso Põdra sõnul peaks klient kindlasti teadma, milline on maja soojapidavus, ning seda, kui võimsaid seadmeid saab üldse ühendada tema vooluvõrku ehk kas maja peakaitsme suurus on piisav, et paigaldada näiteks õhk-vesisoojuspump.