Aastaaruandes peegeldub juhtimise usaldusväärsus

Edukaid ettevõtjaid on lihtne teistest eristada - tuleb vaadata paari viimase aasta aastaaruannet ning pilt on selge. Jah, see on mõnevõrra lihtsustatud käsitlus, kuid selles peitub omajagu tõde. Teada ju on, et headel aegadel on lihtsam äriliselt toimetada, ning isegi kui kõik otsused täppi ei lähe, ei too see enamasti kaasa traagilisi tagajärgi. Majanduslanguse tingimustes olukord aga muutub ning ebaõigete otsuste tulemuseks võivad olla tagasilöögid, mida enam ka välise finantseerimise toel siluda ei saa. Pahatihti just finantseerimistingimuste karmistumisest raskused alguse on saanudki.

Viimase kümmekonna aasta jooksul ettevõtluses alustanutel majanduslanguses tegutsemise kogemus puudus. Ettevõtte käekäigu eest vastutaja peab tegema rasketes oludes keerulisi otsuseid. Tuleb leida uusi ostjaid äralangenute asemele, otsida võimalusi uute partnerite kaasamiseks, rääkida läbi finantseerijatega. Lisaks tuleb rakendada efektiivselt organisatsiooni kõik ressursid ning loobuda kõiges üleliigsest, sealhulgas osast töökohtadest. Et kõike seda teha, peab olema toimuvast selge ülevaade ning arusaam, mis on kujunenud olukorras tegelikult oluline või võimalik. Vaja on parasjagu külma närvi ja selget mõistust.

Kuigi sageli kiputakse ettevõtte edu mõõtma paari viimase aasta kasumlikkusega, siis hea ettevõte on kasumlik pikki aastaid. Viimastel aastatel sõltus ettevõtte edu sageli sellest, kas 30-50% vähenenud käibe tingimustes suudeti kõik üleliigne maha raputada ning sellegipoolest plussi või vaid väikesesse miinusesse jääda. Siinkohal sai oluliseks eelkõige laenukoormuse suurus ja kogutud omakapital ning vaba raha. Teatavasti toimivad laenud võimendajana, kuid seda mõlemat pidi - ühelt poolt kiirendatakse kasvu, kuid teisalt on rahavood fikseeritud laenumaksete ja intressikulu tõttu suurema surve all. Kõrgema laenukoormusega ettevõtted sattusid seeläbi ka suuremasse hätta ning kreeditoridega tuli hakata kompromissi otsima. Oluline on siinkohal see, kas on lootust vähemalt nullkasumiga tegevust jätkata, mis võimaldaks võlgade tasumist edasi lükata, või voolab raha endiselt ettevõttest välja. Viimasel juhul on selge, et täiendava finantseeringu ja tegevuse ümberkorraldamiseta edasi minna ei saa ning tuleb leida investor või minna pankrotti.

Praegu on laenuturg sisuliselt taastunud ja toimib. Need, kel õnnestus keerulisel ajal ellu jääda, saavad oma tegevusele üldjuhul ka pankadest tuge. KredExi hiljuti korraldatud uuringu põhjal on pangahaldurite hinnangul projektide peamiseks tagasilükkamise põhjuseks senine halb maksekäitumine. Lisaks madal maksevõime, tagatis või omafinantseering ning alles seejärel ebausaldusväärne äriplaan. Senise tegevuse põhjal tekkinud usaldusväärsus on seega esmaselt oluline. Tagatiste ja omafinantseeringuga on erinevaid lahendusi - leida täiendavaid tagatisi või käendajaid, kasutada KredExi tagatist ja/või saada kokkuleppele täiendavate investeerijatega. Viimasel ajal vaatavad sobilike ettevõtete hulgas ringi nii finants- kui ka strateegilised investorid, kelle peamine huvi on leida soodsaid teenimis- või laienemisvõimalusi. Sageli käib praegu võitlus selle nimel, kas pikki aastaid ettevõtet ehitanud omanikel jääb piisavalt huvi ettevõttega edasi minna ka pärast uute investorite kaasamist või kas uus investor vähendab oluliselt nende liigset võlakoormat. Osaluse müügist teenimiseks ei ole reeglina veel hea aeg, sest hinnad on madalad. Sageli on olulisim raha kaasamise kiirus, kuna isegi kehva bilansi puhul peitub tegutsevas ettevõttes väärtus, mida tegevuse kas või ajutisel katkestamisel enam ei pruugi olla.

Viimaste aastate majanduslangusel on ettevõtjatele kaks olulist positiivset mõju. Esiteks õppisid paljud efektiivselt tegutsema, aru on saadud konservatiivse finantsjuhtimise vajalikkusest ning liigsete riskide võtmise ohtlikkusest. Teiseks on saanud hulk inimesi hindamatuid teadmisi ja kogemusi, mis annavad hea aluse senisest kindlamaks tegutsemiseks ning loodetavasti julguse küsida ka veel mitme eduka aasta järel ikka ja uuesti küsimusi, mis tunduvad majanduse kasvades väga ebatõenäolised. Näiteks mis saab, kui 20% kasvu asemel tekib üleöö hoopis 40% langusvõi mis juhtub, kui lühikese ajaga tuleb leida mitu miljonit täiendavat rahavoogu. Ettevõtte edukuse määravad juhtkonna otsused ja tegevus, mille kvaliteet peegeldub paari viimase aasta aastaaruandes eriti selgelt.