Üks leht (Äripäev - toim) küsis juhtkirjas, et mis tingimustel me Kreekat peame aitama? Ei, me ei peagi Kreekat aitama. Kreeka abistamiseks on loodud Euroopa Liidus oma mehhanism eurotsoonis. Ja Eesti eurotsooni liige sel ajal ei olnud, meid see Kreeka abistamise mehhanism tegelikult ei puuduta. Siis loodi EFSF. See aitab Iirimaad. Aga see on ajutine mehhanism, see aitab Iirimaad. Selles osalevad eurotsooni liikmed, Eesti praegu selles ajutises finantsstabiilsuse fondis ei osale, aga me hakkame selles osalema.
Aga ka see ei ole mingisugune humanitaarabi andmise organisatsioon. Näiteks Rootsi osaleb ka selles mehhanismis, abistab Iirimaad. Miks Rootsi abistab? Tuleks Rootsi peaministri käest küsida. Aga ma arvan, et selline käitumisviis sobib hästi Rootsi rahvusvahelise kuvandiga, Rootsi on alati hädasolijaid abistanud ja ta abistab ka seekord.
Aga teiseks pole ka vähetähtis see, et sellelt abilt teenitakse intresse ja Iirimaa puhul intressi määr polegi nii väike, 6% aastas. Nüüd see ajutine abistamismehhanism, see EFSF, see on tõepoolest ajutine ja aastast 2013 tuleks luua alatine abistamismehhanism.
Miks seda on vaja? Me oleme huvitatud stabiilsest ja tugevast eurost. Ja vaadates tagasi, juba praegu seljataha jäävale kriisile, saame me teha ainult ühe järelduse, ilma taolise fondita me väga hästi euro stabiilsust kindlustada eurotsoonis ei suuda mitte kuidagi. Fondi on vaja.
Seotud lood
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.