Mina ei ole selles küsimuses otsustaja, otsustajaks on konkurentsiamet ja Eesti Energia nõukogu. Kuid nii nagu igale kodanikule, ega mulle ka hinnatõus ei meeldi. Eelmine taotlus oli pea paarikümneprotsendilise hinnatõusuga, seekord 13%, no ega see erilist järjekindlust ei näita. Ma ei tahaks saada selliseks peaministriks, kes sööstab kauplusse ja nõuab hindade alandamist, nii nagu mõnes riigis kombeks on. Las konkurentsiamet teeb oma tööd ilma igasuguste mõjutusteta, ka peaministripoolse mõjutuseta. Tahate, et ma lööks rusika lauale või? Ma ei tee seda. Niigi täiesti põhjendamatult seotakse seda möödunud Eesti Energia taotluse tagasivõtmist minu emotsioonidega. Eesti ei ole see riik, kus peaminister sööstab poodi ja ütleb, et hindu tuleb alandada. Sellist peaministrit vaevalt et Eesti Vabariik ja rahvas endale sooviks. See on puhas populism. Mul on kahju, et minu eelmisel korral väljendatud isiklikku emotsiooni on tõlgendatud kui põhjust, miks hindu ei tõstetud 20%.
Ma olen päris veendunud ka selles, et kui eelmine kord ei oleks Eesti Energia oma taotlust tagasi võtnud, oleks konkurentsiamet langetanud ikkagi otsuse, lähtudes oma parimast äratundmisest, ja nad ei oleks lasknud ka peaministri emotsioonidel kuidagimoodi oma otsustust mõjutada. Seekord ma ei tahaks neid isegi kaude mõjutada. Ma usaldan konkurentsiametit, usun, et nad teevad oma tööd, lähtudes seadusest ja lähtudes ka Eesti rahva huvidest.
Andrus Ansip valitsuse pressikonverentsil Eesti Energia hinnatõusutaotlusest.
Seotud lood
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.