Rootsi autotootja Saabi raskused pole sugugi möödas, ettevõtte juht Victor Muller möönis ajutist kassavõlga, kirjutab Yle Uutiset.
Vene ärimees Vladimir Antonov on endiselt valmis Saabi investeerima ja Saabi juht Victor Muller tahab Rootsi valitsuse tagatud laenud tavalisteks pangalaenudeks.
Vihased allhankijad, ülioptimistlikud tulevikuvisioonid ja kestvad rahaprobleemid on Yle väitel tuttav käekiri juba Mulleri varasemast tegevusest. Olukord oli samasugune, kui Muller rajas Saabi omanikfirmat Hollandi Spyker Carsi.
Muller oli siiski esmaspäevasel uute Saabi mudelite esitlusel Stockholmis sunnitud möönma ajutist kassavõlga.
Rootsi toimetaja Jens B Nordströmi raamat Spyker Carsist võtab kokku asjatundjate kahtlused Saabi tulevikus. Kui Saabi allhankija eelmisel nädalal katkestas tarned Saabile, tulid makseraskused kogu ilus nähtavale.
Muller kinnitab, et asjad on allhankijatega nüüd klaaritud ja tootmine Trollhättani tehases jätkub.
Ettevõttel on siiski uute mudelite väljatöötamiseks kulunud lubamatult palju raha, samal ajal kui autode müük on loodetust kaugelt väiksemaks jäänud. Eelmisel aastal kavatses Saab müüa 80 000 autot, tegelikult läks kaubaks vaid 30 000 masinat.
Muller tahab nüüd olukorra keeruliseks muutumise järel muretseda lisaraha Vene ärimehe Vladimir Antonovi käest. Kui Spyker Carsi ja Saabi tehing eelmisel aastal teaks sai, oli Rootsi valitsuse laenutoe tingimuseks, et Antonovist ei saa Saabi omanikku.
Mulleri unistus on muuta Rootsi valitsuse tagatud Euroopa Investeerimispanga laen tavaliseks pangalaenuks. Ettevõtte juhtkondi saaks siis raha kasutamisel vabamad käed, sest Rootsi valitsuse tagatud laenude üle peetakse ranget kontrolli.
Suureks küsimärgiks jääb siiski, kust saab Saab raha pikemaks tegutsemiseks. Dagens Nyheteri toimetaja sõnul sellele seni vastust pole saadud.
Nädala tagasi töölt lahkunud Saabi pikaaegne juht Jan-Åke Jonsson kinnitas esmaspäeval, et tema lahkumisel pole mingit seost Saabi majandusraskustega.
Seotud lood
Autotootja Saabi tegevjuht Jan Åke Jonsson lahkub, samal ajal on ettevõtte omanik teatanud viimase aasta suurest kahjumist, kirjutab Kauppalehti.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.