Töötajate kaasamine tagab laheda peo

"Hea firmapeo korraldamine algab väikestest asjadest," usub üritusturundusagentuuri Royal Service juht Priit Mikk, kes soovitab peo õnnestumiseks kaasata töötajaid ürituse programmi koostamisse ja esitamisse. "Inimesed tunnevad puudust koos tegemise rõõmust - nad tahaksid peale töö ka midagi muud teha, et oma kolleege teise nurga alt tundma õppida."

Mikk soovitab kindlasti silmas pidada, millised on ettevõtte traditsioonid ja milliseid pidusid on varem korraldatud.

Samas ei tohiks unustada, et peo korraldamiseks peaks olema sisukam põhjus kui väide, et nii on alati tehtud. Pahatihti ei lähe firmapidu korda just sellepärast, et hoitakse kinni formaadist, mis töötajatele enam ei meeldi.

"Kõik on eesmärgi seadmise küsimus. Meeskonnakoolitusel ei pea tegema ringmänge, mis piinlikkust valmistavad, pigem tuleks mõelda, miks koolitust üldse tehakse," räägib Mikk. "Kuidas kasvatab pliiatsi pudelisse istutamine meeskonnavaimu? Kui inimesed ei tule firmapeole, võib see vabalt olla seotud peo sisuga."

Pärast pidu tasuks aga uurida, kuidas töötajad rahule jäid, mis meeldis ja mida võiks järgmine kord teisiti teha.

Mikk toob näiteid, kuidas Olympic Casino töötajad osalesid rokkooperis ja SEB kollektiivi kaasabil loodi originaalmuusikal, mille peakangelaseks oli pank - inimestele anti võimalus kogeda igapäevaelust erinevat olukorda ning seda professionaalsete juhendajate käe all.

"See on muidugi pikaajalise töö tulemus ja usu sisendamine, et inimesed saavad hakkama," tunnistab Mikk. "Kui läheksin uue kliendi juurde, kes pole varem töötajaid kaasanud, ja ütleksin, et teeme rokkooperi või kaasame teie töötajate hulgast 200 inimest peo eeskavasse, poleks nad selleks ilmselt valmis."

Selge see, et suurettevõtetes on meeldejäävaid firmapidusid korraldada kergem - rahvast ja ka raha on lihtsalt rohkem. SEBs osaleb pidudel enamasti umbes 90% töötajatest. SEB Balti divisjoni turundus- ja kommunikatsioonijuht Karl Multer ütleb, et ilmselt ei lähe SEB Eesti üksuse pidu töötaja kohta väga palju rohkem maksma kui keskmise väikeettevõtte oma.

Ohhoo-tunde tekitamine. "Oleme pidevalt tegelenud sellega, et töötajad meie siseüritustel kaasa lööksid ja et külaliseks olemise kõrval oleks igal inimesel peol veel mingi roll," tunnistab Multer.

"Inimeste aktiivsust tuleb suunata. Sisustame suure osa oma pidude programmist nende enda tegevusega, aga me ei jäta inimesi ettevalmistusprotsessis üksinda, vaid neid aitavad juhendajad," lisab ta.

SEBs on aastate jooksul peetud laululahinguid, tehtud oma töötajatega muusikali ja muu hulgas peetud maha moekavandite võistlus: igaüks sai esitada intranetis oma moekollektsiooni, neist parimad valiti välja, õmmeldi Tallinna Tööstushariduskeskuse õmblusõpilaste abiga valmis ja toodi firmapeol lavale, modellideks SEB oma töötajad.

"Kui inimestele võimalus anda, siis ma usun, et ettevõtjad üllatuvad, kui loovad on inimesed töövälisel ajal," märgib Multer. Ta arvab, et inimestele meeldib esineda ja üheskoos midagi teha, samuti meeldib neile laval näha kolleege hoopis teises valguses kui igapäevaelus. "Tekib selline ohhoo-tunne, et kolleegid oskavad selliseid asju!"

Pidu peab sobima kõigile. EMTs on traditsiooniliselt firma korraldatud üritusteks suvepäevad ja jõulupidu. Kui viimane on pidulik sündmus, siis suvepäevadel tehakse esmalt ühiskondlikult kasulikku tööd, õhtul aga pidutsetakse ja lüüakse tantsu.

Peale firmaürituste toetab EMT oma töötajate algatusi. Tänavu näiteks toimub ettevõttes juba kümnendat korda teatrifestival, mida ettevõte toetab üürirahaga. Seekord otsustas EMT teatrifestivali toetust suurendada, mistõttu toimub juubelifestival nukuteatris ehk esimest korda päris teatri laval.

"Ma ei oska öelda, miks meie kolleegid keskmisest aktiivsemad tunduvad olevat," sõnab EMT suhtekorraldusjuht Kaja Sepp. "Võib-olla on küsimus eestvedajate enda algatusvõimes?"

EMTs tunnustavad aktiivseid töötajaid nii kolleegid kui ka juhtkond. Eelmisel aastal esietendus EMT suvepäevadel muusikal, mille lavastajad said jõulupeol aasta üllatusauhinna.

"Ürituse korraldamiseks ei piisa ju ainult info ülespanekust siseportaali või plakatina kohvinurka, tuleb teha aktiivset müügitööd, ärgitades ka loomupäraselt passiivseid või tagasihoidlikke kolleege kaasa lööma," nendib Sepp.

"Muidugi ei tohi üritusel kellelgi tekkida ebamugavustunnet, et ta on valele peole sattunud," lisab ta.

Eduka peo korraldamisel on suur roll mängida ettevõtte juhtkonnal - kui juhid ise aktiivselt kaasa löövad ja eeskuju näitavad, tulevad ka alluvad peo korraldamisega kergemini kaasa.

"Kui pidu on juhtkonna jaoks midagi, mis tuleb lihtsalt ära teha, kukub asi suure tõenäosusega läbi," tunnistab Priit Mikk.

"Kui aga juhid ise viitsivad oma vaba aega panustada ja pingutada, siis on tasu väga suur," ütleb ta.

Mikk toob ilmeka näitena Kristiine keskuse järeljõulupeod ehk tänuüritused kõigile keskuse töötajatele. Inimesed ootavad neid Miku sõnul pikisilmi ja suur osa on selles ilmselt juhtkonnal, kes teeb peol alati väikese etteaste.

"See on nendepoolne tänu oma töötajatele. Näiteks on nad käinud show-baarmeni juures pudelite loopimist õppimas, esinenud rõngakavaga ja teinud muusikavideo," märgib Mikk.

"Ma olen veendunud, et pärast sellist pidu räägivad inimesed oma sõpradele ka, kui vingeid asju nende juhid teevad," lisab ta.

"Alati tuleb meeles pidada, et peo omanik saab olla ainult juhtkond," usub ka Karl Multer SEBst. "Juhtkond peab ise selge rolli võtma ja teed näitama."

SEB juhtkond on firmapeol esinenud üllatusetteastega, kus nad olid kostümeeritud bändiks AC/DC.