Pankade abiga vara alles, kuid võlast vabaks

Pankrotiasjaga tegelev haldur on skeemitamise tõttu esitanud ühe isiku tegevuse kohta kuriteoteate, mille alusel on algatatud kriminaalmenetlus. Vähi ja Pärtel ise väidavad, et on oma laenulõksus firmad pankrotti tüürinud võlausaldajatest pankade näpunäidete järgi.

Nende ettevõtetest on enne pankrotti välja müüdud kogu firmadele kuulunud kinnisvara. Ent samade kinnisasjade uued omanikud on ikkagi enamjaolt Vähi ja Pärteliga seotud firmad või isikud. Või on nad välja kanditud vara juba edasi müünud.

Ajakirjanduses on Vähit nimetatud rahvusvahelise haardega kinnisvaraärimeheks. Tema ja Pärteli tuntumaks ettevõtteks on OÜ Baltic Property Fund. Ettevõtte esindusliku kodulehe andmetel kuulub selle firma portfelli mitu Eesti mõistes eksootilist investeeringut - näiteks arendusprojektid Ukrainas Odessas, Bulgaaria pealinnas Sofias ning Horvaatias. Lisaks mitu paljulubavat kinnisvaraprojekti Tallinnas ja pealinna lähiümbruses.

Baltic Property Fundi kodulehte sirvides võib jääda mulje, et firma on tegutsenud juba aastaid ning on jätkuvalt tegev. See mulje on veidi petlik. Tegelikult on Baltic Property Fund vahepeal läbi teinud uuestisünni. Vana Baltic Property on Vähi ja Pärteli vedamisel pankrotistunud. Asemele on äripartnerid loonud uue ettevõtte, mis praeguseks kannab sama nime.

Raskustes firmad ühendati. See nn vana Baltic Property Fund pole ainus Vähiga seotud ettevõte, mis viimasel aastal on oma tegevuse lõpetanud. Sama teed on läinud tema osalusega Thor Sport, KTV Holding, Männituka Kinnisvara ja Seefeld.

Need firmad ei ole pankrotistunud ükshaaval, vaid kõik üheskoos. Asi on selles, et enne pankrotistumist ühinesid need ettevõtted pikalt tegevuseta seisnud firmaga R.D.F. Marketing. Mõni aeg hiljem esitati OÜ R.D.F. Marketingi vastu pankrotiavaldus ja novembris tunnistas kohus firma maksejõuetuks.

Vara viidi välja. Kuid enda firmade omanduses olnud kinnisvara müüsid Vähi ja Pärteli ettevõtted enne ühinemist R.D.F. Marketingiga lihtsalt firmadest välja. Ja pea kõik kinnisasjad liikusid edasi sama skeemi alusel, jõudes lõpuks ikkagi Vähi ja Pärteli kontrolli alla. Need ei ole suvalised põllupealsed maatükid, mille nimel ei tasuks pingutada. See kinnisvara on hinnaline. Objektide seas näiteks korterid Tallinna vanalinnas Kuninga tänaval ning kesklinnas Tornimäel, samuti arendusprojekt Viimsis. Praeguseks on Vähi ja Pärtel osa kinnisvarast ka edasi müünud.

Vähi teemat ei kommenteeri. Pärteli saadetud kommentaaris on kirjas, et vara võõrandamine hiljem pankrotti lastud firmadest toimus võlausaldajatest pankade teadmisel. Ja mitte ainult - suisa nende antud suuniste alusel.

See viitab, et kinnisvara oli laenude tagatiseks, tagatis pandi pankade nõudel müüki. Samas ei jätkunud müügist saadud rahast kõigi nõuete rahuldamiseks. Pankroti väljakuulutamise hetkel jäi R.D.F. Marketingil kohustusi üles ligi 90 miljonit krooni ehk 5,75 miljonit eurot. Suurim võlausaldaja on 84,6 miljoni krooni ehk 5,4 miljoni euroga Danske Bank (ehk Sampo). Sellele, et Danske ise kinnisvaratehingutega seotud oli, leiab kinnituse ka ajutise pankrotihalduri aruandest. "Peamine hüpoteegipidaja Danske Bank AS Eesti filiaal on ajutisele haldurile avaldanud, et vara võõrandamine on toimunud nende nõusolekul," teatab haldur Hillar Villers.

Vastuseta küsimused. Miks pank nii käitus? Millistele kokkulepetele läks ja miks müüs vara edasi samadele omanikele? Danske Bank juhtunut kommenteerida ei soovi. Panga pressiesindaja Tõnu Talinurm viitab korduvate pärimiste peale kohustusele hoida pangasaladust. Panga juht Aivar Rehe teatas eile täiendavalt, et pank ei tegele nn skeemitamisega ja pangal puudub informatsioon kriminaalmenetluse kohta. "Pangal puudub ka kõige parema tahtmise juures õigus kommenteerida detaile, mis puudutavad konkreetseid kliente," ütleb Rehe.

Väiksema võlausaldaja SEB pressiesindaja Silver Vohu selgitab, et nende laenu tagatised tõepoolest realiseeriti. Kuid lisaks jäi pankrotipäeva seisuga üles ligi 200 000eurone võlg ning selle tagasisaamist pank tõenäoliseks ei pea. "SEB on saanud kahju, kuna R.D.F Marketing läks pankrotti ja tõenäoliselt SEB-le pankrotipesast mingeid laekumisi ei jagu," kommenteerib Vohu. Firmade ühendamisest teise ettevõttega pole panka tema sõnul informeeritud.

Pankrotihaldur Villers ei jäta aruandesse lisatud arvamuses pankroti põhjuste kohta just palju tõlgendamisruumi kogu skeemi korrektsuse osas: "Eeltoodud asjaolusid arvestades on maksejõuetuse põhjustanud OÜ R.D.F. Marketing juhtorgani tahtlik tegevus või raske juhtimisviga."

Firma läks pankrotti, kuna sõlmis teisi ettevõtteid endaga ühendades ilmselgelt kahjulikud lepingud - sai terve rea kohustusi, ent mitte vara.

Villers on esitanud firma juhtkonna tegevuse kohta kuriteoteate ja R.D.F. Marketingi endise juhatuse liikme Risto Tammo tegevuse uurimiseks on algatatud kriminaalmenetlus. Haldur Villers ise teemat täiendavalt kommenteerima ei soostu. Samuti ei õnnestu Äripäeval kontakti saada Risto Tammoga. Juhtunut ei ole nõus kommenteerima ka skeemis osalenud Risto Tammo vend Rene.

Kristjan-Thor Vähi endist äripartnerit ja hiljem likvideeritud OÜ Männituka Kinnisvara kaasomanikku Harles Liivi ähvardas sügisel Männituka Kinnisvara kohustustele antud käenduse tõttu isiklik pankrot. Pankroti nõudjaks oli Danske Bank, kes ise tagatiseks olnud kinnistu maha müüs.

Toona kommenteeris Liiv enda vastu esitatud pankrotiavaldust üpris kurjade sõnadega panga aadressil. "Selgelt tegi (pank - toim) pätti," ütles ta. Liivi sõnul oli Viimsis asuvale 6 hektari suurusele elamute arendusprojektile tegelikult laen võetud juba enne tema saamist osanikuks. Laenu pikendamiseks oli aga vaja käendust, mille Liiv andis. "Ma olin selles ettevõttes väikeosanik ja kahjuks käendasin selle laenu," kinnitas ta oktoobris. Raskuste ilmnemisel otsustas pank aga kinnistu 1,1 miljoni krooniga maha müüa. "Sellise müügiga annaks täna pankrotti ajada ükskõik millise kinnisvaraprojekti omanikud," lisas Liiv.

Omanikud jäid samaks. Panga poolt müüki pandud Viimsi maatüki ostsid välja aga Liivi enda äripartnerid - praegu on maatükk Vähi ja Marek Pärteli OÜ Süda Invest käes. Liivi isiklik pankrotiasi sai lahenduse mullu novembris, kui ta pangaga kokkuleppele jõudis. Viimsi maatüki algne arendaja Männituka Kinnisvara ühendati aga R.D.F. Marketingiga, mis hiljem pankrotistus.

Männituka Kinnisvara ei ole Liivi ja Vähi ainus kokkupuutepunkt. Vähi ja Pärteli Baltic Property investeeris koos mitme teise prominentse investoriga ka Gild Bankersi vahendatud Aserbaidžaani kinnisvaraarendusprojekti Seaside Residence Baku OÜ. Firma pankrot kuulutati välja mullu septembris. Lisaks sellele algatati projekti endiste juhtide Tõnis Haaveli, tema äripartner Harles Liivi ja Erik Piirsalu suhtes kriminaaluurimine. Mehi kahtlustatakse investeerimiskelmuses.

Tuntud variisik. Liivi kõrval on ka teine Kristjan-Thor Vähi äripartner sattunud negatiivses valguses Äripäeva veergudele. Vähiga seotud ettevõtted on läinud kõik enne pankrotistumist vendade Rene ja Risto Tammo omandusse. Tammod on silma paistnud teisteski kahtlustäratavates pankrotiskeemides ega paista seetõttu välja kuigi tavapäraste ettevõtjatena. Pigem meenutab nende tegevus variisikute oma, kes kinnisvaralaenude tõttu hätta sattunud ettevõtjaid aitavad, nende firmasid likvideerivad ja pankrotte läbi teevad.

Näiteks veebruaris kirjutas Äripäev OÜ Swedinvest pankrotist, kus SEB-l jäi saamata üle 30 miljoni krooni (2 miljonit eurot). OÜ Swedinvest asutati 2009. aasta septembris, ettevõte omandas kiirelt tervelt 60 kinnistut erinevate firmade käest, võttis üle kinnisvara tagatisel võetud kohustused. 2010. aasta jaanuaris teatas firma oma maksejõuetusest. Ettevõtte juht oli just Rene Tammo, kes enne Swedinvesti oli juhtinud pankrotini juba mitu kinnisvaraarendajat.

Oma erinevate äridega võlgadesse sattunud Kristjan-Thor Vähi otsustas võlgade maharaputamiseks ühendada enda ettevõtted. Lisaks enda firmade kuulsusetule lõpetamisele kasutas sama skeemi võlgadest vabanemiseks ka postifirma D2D, mille omanikuks oli Olle Koop.

Enne ettevõtete ühendamist ning vendade Tammode omandusse minekut tõsteti firmad varast tühjaks. Sellise järelduse saab teha äriregistris ja kinnisvararegistris olevaid andmeid kronoloogiliselt ritta seades.

Seoses R.D.F. Marketingi pankrotiga peavad nüüd meeste punutud skeeme hakkama lahti arutama uurijad, sest ajutine pankrotihaldur on toimunu kohta teinud politseile kuriteoteate.

Enne R.D.F. Marketingi pankrotistumist liitusid ettevõttega ka postifirmad OÜ D2D ja sellega seotud OÜ D2D Kuller. Olle Koobi ettevõtted jätsid rahuldamata konkurentsiameti enam kui poole miljoni kroonise nõude.

Aastaid Eesti postiturul aktiivselt teenust osutanud firmade suhtes tekkis konkurentsiametil nõue mitmes järgus aastatel 2007-2010.

"Nõue on peamiselt tekkinud nimetatud ettevõtete suhtes läbiviidud täitemenetlustega, mille aluseks on olnud ettekirjutused ja universaalse postiteenuse makse tasumise teade," selgitab konkurentsiameti avalike suhete osakonna juht Maarja Uulits.

2007. aasta nõue oli seotud D2D OÜ postiteenuse osutamise hinnakujundusega. 2009.-2010. aasta nõuded seondusid peamiselt universaalse postiteenuse maksega ning konkurentsiameti teabenõudele mittevastamisest tulenenud sunnirahaga. Need nõuded, mida on kokku ligi 535 000 krooni (34 200 eurot), liikusid pärast D2D ja D2D Kulleri ühinemist R.D.F. Marketingiga edasi R.D.F.-le kui firmade õigusjärglasele. Praeguse seisuga käsitletakse neid pankrotiprotsessis ja on seega tasumata.

Olle Koopi ei õnnestunud hoolimata mitmetele telefonikõnedele ja saadetud e-kirjadele kommentaariks tabada.

Teemat ei soovi kommenteerida ka D2D Kulleri endine ja ainus juhatuse liige Mart Arrak. "Ma olin väga passiivne selles ettevõttes. Mul ei ole selle ettevõtte kohta mitte midagi kommenteerida," sõnab ta. "Seda teemat peaks rääkima ikkagi Ollega (Koop - toim). Ma ei mäleta, see oli nii ammu. Ma ausõna ei mäleta sellest praegu midagi," lisab Arrak.

Esmalt tahan rõhutada: oleme teinud kõik, et kaitsta meie investorite ja kreeditoride huve. Seoses ülemaailmse kriisiga Eestit tabanud kinnisvarahindade drastilise langusega vähenesid pangalaenude tagatisvara väärtused. Läbirääkimiste tulemusena saavutasime pankadega kokkulepped, vastavalt millele võõrandati või refinantseeriti meiega seotud ettevõtete pangalaenude tagatiseks olevad varad pankade ettekirjutuste järgi, nende huvides ja täielikul nõusolekul. Võõrandamisel tasutud summad ületasid varade tooonast turuväärtust. Kuna meil on pankadega konfidentsiaalsuskokkulepe, siis ei saa me nimetatud tehinguid detailselt kommenteerida.

Kui 2009. aastal varade turuhind oluliselt langes, ostis varad pankadelt välja investorite grupp, kes oli valmis need varad pankade määratud hindadega välja ostma ja nimetatud tehinguid krediteerima. Tegemist oli 2009. aastal ühega vähestest tehingutest, kus pankadel õnnestus turuhinnast kõrgema hinnaga varasid realiseerida. Meie praegune roll on investorite grupi poolt soetatud varade haldamine ja arendamine.