Eesti riik kavatseb vastuvett ujuma hakata. Sel kolmapäeval keskkonnaministeeriumi ruumides toimunud Euroopa Liidu Jäätmete raamdirektiivi tutvustaval seminaril venisid Euroopa Komisjoni tippametnike näod väga pikaks, kui selgus, et veel sel nädalal plaanitakse Keskkonnainvesteeringute Keskuses otsustada 3,2 miljoni euro (500 miljonit krooni) suurune rahaeraldus uue prügila rajamiseks Pollisse, 12 km Läti piirist.
Ometi on Euroopa Liidu jäätmete raamdirektiivi üheks kandvaks mõtteks ladestamise vähendamine ja asendamine keskkonnasõbralikemate tehnoloogiatega. Ja nüüd soovib Eesti aga sellesama Euroopa liidu maksumaksjate raha eest finantseerida veel ühe prügila rajamist olukorras, kus uued tehnoloogiad on juba olemas või kohe tulemas, ning peame hakkama mõtlema hoopis sellele, kuidas juba olemasolevaid prügilaid sulgeda.
Loodan, et need Eesti inimesed, kes on neil hetkedel otsustamise juures, mõtlevad enne otsustamisega kaasneva vastutuse võtmist hetkeks ka keskkonnale ja Eesti mainele Euroopas. Prügila rajamine aastal 2011 maksumaksja raha eest on kuritegu vähemalt meie elukeskkonna suhtes. Selliste tagajärgedega otsuste taustalt Euroopa liidu suunas "Welcome to Estonia!" hõikuda on kuidagi niru.
Toimetuselt: Ragn-Sells pani 2. märtsil nurgakivi Eesti suurimale jäätmekütuse tehasele, mille ehitus läheb maksma 14,7 miljonit eurot ning mis hakkab käitlema 120 000 tonni jäätmeid aastas.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.