Röövid ja vargused pole kadunud

Ehkki vahepeal on Eesti justkui turvalisema Euroopa Liidugagi ühinenud, pole asjaosaliste sõnul pikanäpumehed sugugi eemale tõmbunud. Veelgi enam, tegelikult ei ole päris adekvaatset infot toimunud röövide ja varguste kohta kuskilt võtta, sest see on teema, millest kaubaomanikud väga rääkida ei taha. Vaid kindlustusfirmad registreerivad juhtumeid, milles omanikud, kes kaubast õnnetu juhuse läbi ilma jäänud, tahavad hüvitist saada, sest üldjuhul katab sellise kahju ju veosekindlustus.

Välismaal juhtunust ei pruugi siia infot jõuda. ERAA peasekretär ütleb, et üldist statistikat neil varguste ja röövide kohta pole. Samas ütles assotsiatsiooni TIR-osakonna juhataja Lauri Lusti, et möödunud aastast on Eesti vedajatega kõnealuseid juhtumisi teadaolevalt neli. "Ega me täpselt ei tea, mis välismaal juhtub, raporteeritakse kohalikule politseile ja lugu siia majja ei jõuagi. See on kokkuvõttes aga selline kaheldav statistika," sõnas Lusti. Ta lisas, et vargusi on väga raske tuvastada, vihjates, et vahest kahtlustatakse, et tegemist võib-olla lausa kokkumänguga, kui näiteks autojuht täidab kaubasaaja poolt ette antud juhiseid ning määratud parkimiskohas kaob koormast aga hirmkallis alusetäis kaupa. "Tekitab kahtlusi," möönis Lusti.

Samas tuleb tema sõnul ette ka väga nahaalseid juhtumeid, kus autojuht on parklas kohustuslikku puhkuseaega veetmas ning lõigatakse tent katki ja viiakse väärtuslikum kaup minema.

Lusti sõnul on nende Norra kolleegid isegi rääkinud, et mingi aeg polnud sealsed kindlustusfirmad nõus kindlustama kaupu, mis läksid Lõuna-Itaaliasse. "Seal varastati kaupa koormast lausa sõidu ajal, sõideti kaubikuga kuskil tõusu peal veoki taha ja mindi koorma kallale," jutustas Lusti lausa uskumatuid lugusid. "Igal pool on oma krutskimehed," lausus ta.

Soovitused ohutuks transpordiks pole aastatega muutunud. Kokkuvõttes ütles Lusti, et tegelikult on need kosmiliselt suured numbrid, mis Euroopas aastas varguste ja röövide ohvriks langevad. "Auto on maantee peal väga kergesti rünnatav." Lusti sõnul on märgitud, et 8 miljonit euro eest kaupa kaob igal aastal logistilistes kettides ning Belgia Kindlustajate Assotsiatsiooni väitel kaob Euroopa parklatest kuus raskeveokit päevas koos kaubaga. Lusti ja Kuldkepi sõnul on Euroopas praegu kavas välja töötada turvaliste parklate võrgustik, mis aitaks ennetada selliseid kuritegusid.

Küll aga ütles Kuldkepp peaaegu samad soovitused, mis 15 aastat tagasigi, et autojuhte tuleb juhendada parkima turvalistesse parklatesse. "Olen tähele pannud, et ungarlased ja venelasedki sõidavad paaris, sest kambakesi on lihtsam pättidele vastu hakata," sõnas Kuldkepp.

Juhtumid, kus juhilt auto koos koormaga vägivaldselt käest ära võetakse, pole väga sagedased. Rohkem tuleb ette pettusega seotud skeeme, kus koormad jäljetult kaovad. Teine levinum liik juhtumeid on, kus varastatakse koorem osaliselt või täielikult. Siiski täpsemat statistikat kuskilt võtta ei ole. RSA Kindlustusel pole Eestis tulnud röövimisega seotud kaubakahjusid hüvitada. Küll aga on selliseid juhtumeid olnud RSA Leedu ja Läti ettevõtetel.

Ohtlikumad on need piirkonnad, kus üldine majanduse arengutase on suhteliselt madalamal. Oluline on see, kui kerge on kaupa mustal turul realiseerida. Riigid, kus must turg on "arenenum", on ka röövimiste ja varguste poolest ohtlikumad. Hilisemast ajast on olemas juhtum Leedust, kus varastati suuremas koguses televiisoreid.

TAPA (Transported Asset Protection Association) uuring näitab et 70% veokeid satub intsidenti parkimisel. Euroopas langes eelmisel aastal kõige rohkem veokeid varguste või röövide ohvriks Ühendkuningriigi lõunaosas, Saksamaa põhjaosas, Beneluxi riikides ning ka Hispaanias. Kõige rohkem toimub intsidente elektroonikatoodetega, keskmisest rohkem on intsidente ka rõivaste veol.

Eestis ei ole meie veokid röövide ohvriks langenud. Mõni aasta tagasi oli ühel meie partneril Baltimaades intsident, kus tanklas peatunud autojuhti relvataolise esemega ähvardades avati kaubaruum ja rööviti kaupa. Enamik rööve on kindlasti ette planeeritud ning selleks on ära kasutatud siseinfot. Siseinfo võib olla pärit nii teenuse pakkujalt kui ka kauba saatja/saaja töötajatelt. Seepärast tuleb kõigepealt veenduda oma transpordipartneri taustas - madal hind ei pruugi tähendada turvalist teenust, eriti kui kaup on keskmisest kallim.

Viimaste aastate jooksul ei ole toimunud veostega seoses ühtegi röövkallaletungi, küll aga vargusi. Näiteks parklates lõigatud katki tente ja varastatud kaupa. Selliseid juhtumeid on ette tulnud muu hulgas Rootsis, Suurbritannias ja Poolas. Eelmise aasta kümnest veosekahjust registreeriti kaks vargustest põhjustatud kahju. (Itaalias ja Saksamaal). Kuna vargused leiavad tihti aset öisel ajal parklates, siis on mõistlik otsida autole turvalisem (valvega) parkla.