OMX Baltic0,09%271,91
OMX Riga−0,16%862,52
OMX Tallinn0,33%1 732,68
OMX Vilnius−0,22%1 064,37
S&P 5001,1%6 040,04
DOW 300,91%43 297,03
Nasdaq 1,35%20 031,13
FTSE 1000,42%8 136,99
Nikkei 2250,24%39 130,43
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,23
EUR/RUB0,00%104,1

OMX Baltic0,09%271,91
OMX Riga−0,16%862,52
OMX Tallinn0,33%1 732,68
OMX Vilnius−0,22%1 064,37
S&P 5001,1%6 040,04
DOW 300,91%43 297,03
Nasdaq 1,35%20 031,13
FTSE 1000,42%8 136,99
Nikkei 2250,24%39 130,43
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,23
EUR/RUB0,00%104,1

28.04.11, 11:01

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eelarve ülejäägis hiljemalt 2013

Valitsus kiitis heaks järgneva nelja aasta eelarvestrateegia, mille järgi jõuab valitsussektori eelarve ülejääki 2013. aastal.

Silvia Kruusmaatoimetaja

Eelarvekava annab võimaluse hakata taas kasvatama reservide mahtu, et tagada majanduslik stabiilsus ka tulevikus. Struktuurselt tasandatud eelarvepositsiooni on valitsusel kavas ülejäägis hoida kogu strateegiaperioodi, teatas rahandusministeerium.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul peab valitsus kinni eelmises strateegias seatud valitussektori eelarve tasakaalueesmärgist. „Selle strateegia kõige olulisem sõnum on, et valitsus ei kavatse lõdvendada eelarvepoliitikat ka valimiste järel. Lubadused on sõnastatud valitsusprogrammis vastutustundlikult ning vajaduse piires tasakaalustatakse nad säästu ning lisatuludega,“ ütles minister.

Riigi eelarvestrateegia näeb ette maksukoormuse vähendamise majanduslanguse eelsele tasemele ehk 31 protsendini SKPst 2015. aastaks. Selleks on kavas viia ellu mitmeid tööjõuga seotud maksumuudatusi, nagu tulumaksu määra langetamine 20 protsendini aastal 2015, töötuskindlustusmakse määrade vähendamine ning sotsiaalmaksule lae kehtestamine.

Maksukoormuse suhtelisele vähendamisele vaatamata suurenevad riigi tulud kogu perioodi vältel, aastatel 2012-2015. Maksutulud kasvavad antud perioodil keskmiselt 6 protsenti aastas. Võrreldes 2010. aastaga suurenevad tulud 2015. aastaks ligi 1,1 miljardi euro võrra ehk 19,3 protsenti.

Ülejäägi saavutamiseks tuleb eelkõige kulusid ohjeldada, kuid ka tulusid suurendada. Kui kahel viimasel aastal toimus tööturul oluline korrektsioon, siis alates 2011. aastast on oodata olukorra paranemist ning seega ka positiivset mõju maksulaekumistele. Lisaks paremast majandusolukorrast tingitud suurematele maksulaekumistele kasvatavad riigi tulusid ka riigi äriühingute dividendid, tubakaaktsiisi tõus 2013. aastal ning tulumaksusoodustuse ülempiiri alandamine.

Järgneval neljal aastal jätkatakse alalhoidlikku ja kasvu toetava eelarvepoliitikaga. Eelarve kulud planeeritakse vastavalt võimalustele ning arvestades eesmärki saavutada eelarveülejääk. Riigiasutuste tegevuskuludes kasvu ei planeerita ning riigisektori ülalpidamiskulude osakaal langeb eelmise aasta 6,5 protsendilt 2015. aastal 5 protsendini SKPst.

Investeeringute maht eelarves kasvab igal aastal. Investeeringute kogumaht on strateegiaperioodil vähemalt 700 miljonit eurot, sealhulgas 81 miljonit eurot keskvalitsuse investeeringuid Riigi Kinnisvara AS kaudu.

Oluliste uute algatustena omavad riigieelarve kuludele mõju riikliku koolitustellimuse struktuuri muutmine ja täiendavate õppekohtade tellimine, vanemapensioni kehtestamine, doktorantide tasustamine ja ringiraha põhimõtte rakendamine, samuti ka õppetoetuste vajaduspõhiseks viimine.

Valitsuse sihiks on hoida eelarvestrateegia perioodi jooksul valitsussektori netovarade praegust taset ehk likviidsed varad ületaksid võlakoormust. Praeguste prognooside kohaselt puudub keskvalitsuse tasandil vajadus uusi laene võtta, järgnevate aastate võimalik eelarvepuudujääk ning finantseerimistehingud saab täies ulatuses katta riigikassa likviidsusreservist. Sellest tulenevalt väheneb valitsussektori reservide kogumaht aastatel 2011-2013, kuid neile järgnevatel aastatel on oodata taas reservide kasvu.

Eelarvestrateegia on aluseks järgmise aasta eelarve koostamisel. Selle eesmärk on tagada keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks.

Lisaks eelarvestrateegiale kiitis valitsus täna esmakordselt eurotsooni liikmena heaks ka stabiilsusprogramm 2011, mille esitab valitsus Euroopa Komisjonile hindamiseks. Programmi eesmärk on väljendada valitsuse poliitikat stabiilsuse ja kasvu paktist tulenevate nõuete täitmisel.

Riigi eelarvestrateegia ja stabiilsusprogrammiga saab alates lõunast tutvuda rahandusministeeriumi kodulehel.

Silvia Kruusmaa

Poliitika

Seotud lood

Uudised

02.05.11, 16:15

Ligi: muudame erimärgistatud kütuse toetusskeemi

Riigieelarve tulude prognoosis aastateteks 2011-2015 kavatsetakse järgmisel aastal erimärgistatud kütuse toetusskeemi abil koguda kütuseaktsiisi 20% rohkem kui tänavu.

Uudised

03.05.11, 11:12

"Maksukoormus alaneb kriisieelsele tasemele"

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul alaneb riigieelarve strateegia kohaselt maksukoormus 2015. aastaks majanduslanguse eelsele tasemele.

Sisuturundus

20.12.24, 18:09

Navalis Group Shipbuilding & Offshore: 2024. aasta tulemused – uute võimaluste ja saavutuste aasta

Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.

Eelarve ülejäägis hiljemalt 2013

Seotud lood

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Enimloetud

Viimased uudised