Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik ütleb intervjuus Äripäevale, et suhtles asepresidentidega vaid ametialaselt, mitte sellest väljaspool, kuid loodab, et uute asepresidentidega tuleb see suhtlus kergemini.
“Mina ei tundnud neid (asepresidendid Rein Minka ja Märten Ross) eriti enne, kui ma siia tulin. Minu ja asepresidentide vaheline kontakt on olnud ametialane, meil on väga vähe suhtlemist olnud väljaspool seda sektorit. Kahju, et see nii on välja kujunenud. Loodan, et uute asepresidentidega on see kergem,” märkis Männik intervjuus.
Männik lisas: "Võib-olla see natukene jahe vahekord on olnud seetõttu, et mina olen öelnud, et siin tuleks tegeleda kuluefektiivsusega, kuid mõni asepresident on öelnud, et neil on rohkem rahvast vaja siia. Olen aru saanud, et minul ja asepresidentidel on välja kujunenud erinev nägemus. Ärme dramatiseeri seda olukorda siin Eesti Pangas."
Pikem intervjuu Männikuga ilmub Äripäeva paberlehes homme ja veebiväljaandes on võimalik hommikul kell 9 vaadata ka videointervjuud.
Eesti Panga nõukogu ei kinnitanud asepresidendi kandidaate Rein Minkat ja Märten Rossi uueks ametiajaks. Mõlemad mehed on olnud asepresidendi ametis 11 aastat ning Eesti Pangas töötanud ligi 20 aastat.
Autor: Birjo Must, Kaisa Gabral
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Panga nõukogu liige Liina Tõnisson ütles Äripäeva ajakirjanikule, et nõukogu kiitis heaks asepresidendikandidaadid Ülo Kaasiku ja Madis Mülleri.
Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik nimetab esmaspäeval ilmuvas intervjuus asepresidentide vabastamise üheks põhjuseks krediitkaardiskandaali.
Minu meelest oleks väga hea, kui Eesti Panga tulevasel asepresidendil oleks soliidne rahvusvaheline taust, ütles Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik.
Teisipäeval toimunud korralisel koosolekul ei kinnitanud Eesti Panga nõukogu asepresidendi kandidaate Rein Minkat ja Märten Rossi uueks ametiajaks.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.