Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik nimetab esmaspäeval ilmuvas intervjuus asepresidentide vabastamise üheks põhjuseks krediitkaardiskandaali.
Järgneb meenutus mõne aasta tagusest skandaalist.
Äripäev saatis 2008. aasta septembris Eesti Panka teabenõude, millega soovis teada saada Eesti Panga krediitkaartide väljavõtteid alates 2007. aasta algusest. Eesti Pank leidis, et Äripäeva esitatud teabenõue ei tulene avalikust huvist, vaid tegemist on uudishimuga, mille rahuldamiseks kasutatakse avalikku huvi vaid ettekäändena.Saanud pangalt eitava vastuse, pöördus Äripäev Andmekaitseinspektsiooni poole, kes andis lehele õiguse nõuda Eesti Pangalt välja ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud krediitkaartide väljavõtteid.
Kuigi keskpank püüdis oma töötajate krediitkaartide väljavõtteid avalikkuse eest varjata, pidi pank need siiski lõpuks väljastama.
Selgus, et keskpanga ja finantsinspektsiooni keskmiselt 295 töötaja kohta oli kahe viimase aasta jooksul tööandja krediitkaart 146 inimesel.
Tervelt iga teine Eesti Panga töötaja kandis oma rahakoti vahel välislähetusteks mõeldud ametiasutuse krediitkaarti, mida oli eri riikides vaatamata kopsakale teenustasule kasutatud ka sularaha väljavõtmiseks. Samuti oli isikliku raha lõppemisel tarvitatud seda intressita laenuallikana näiteks duty-free kauplustes või spordipoes ostlemiseks. Makseid tehti kahe aastaga umbes 6 miljoni krooni eest.
Keskpanga ja finantsinspektsiooni juhtide põhjendus suure hulga krediitkaartide vajadusele oli lihtne - krediitkaardi saab see, kes käib regulaarselt välislähetustes. Väljavõtteid sirvides jäi välislähetustel tasutud hotelli-, takso- ja restoraniarvete kõrval silma siiski ka hoopis teise eesmärgiga kulutusi.Kohalike maksete hulgas domineerisid lille- ja raamatupoodide, restoranide, taksode ja lennujaama parkla arved.
Üks kurioossemaid tehinguid oli aga sularaha väljavõtmine asutuse krediitkaardiga nii Tallinnas kui ka välisriikides. Kahe aasta jooksul võeti sularaha välja 63 korral. Teenustasu maksti nende tehingute eest Swedbankile umbes 3600 krooni.
Pärast tehingute avalikuks saamist jäi krediitkaarte Eesti Pangas vähemaks ning väidetavalt loobus osa inimesi liigse tähelepanu pärast kaartide kasutamisest ise. Samuti keelati krediitkaardiga Eesti riigis sularaha välja võtmine.
Seotud lood
"Kui rääkida palgakujundamise põhimõtetest,
lähtub Eesti Pank sellest, et panga töötasu peab olema konkurentsivõimeline
tööturul, kus pank töötajate pärast konkureerib," vastas Eesti Panga president
Andres Lipstok küsimusele, kas personalikulusid keskpangas vähendatakse.
Töötajate arvu muutmise kohta ei öelnud Lipstok sõnagi.
Eesti Panga nõukogu esimehe Jaan Männiku
kinnitusel on töötajate palgad ja hüvitised tegevjuhtkonna otsustuspädevus, kuid
isiklikult ta toetab palgakärpeid ka Eesti Pangas.
Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik ütleb intervjuus Äripäevale, et suhtles asepresidentidega vaid ametialaselt, mitte sellest väljaspool, kuid loodab, et uute asepresidentidega tuleb see suhtlus kergemini.
Riigikogu liige ja Eesti Panga uue nõukogu
liikmeks esitatud Jürgen Ligi ei kiirusta keskpankureid laristamises süüdistama,
ent personalikulude ülevaatamine on tema sõnul kindlasti teema, millega uus
nõukogu peab tegelema.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.