Suvituskorterid ja -majad lähevad kiirelt kaubaks

"Pirita rannahoones on praegu pakkumisel mitu korterit, millest mõningaid saab üürida ka ööpäeva kaupa," ütles Ober-Hausi Kinnisvara analüütik Rain Rätt. Luksuslikumate ja avara vaatega keskmisest suuremate korterite eest tuleb seal kuise viibimise eest välja käia kuni 1500 eurot kuus ja huvilisi on, kinnitab Rätt, lisades, et üldjuhul toimuvad üüritehingud küsitud hinnast siiski 10- 15% madalamal hinnatasemel. 2toaliste hinnatase on sõltuvalt korterist 350-550 eurot kuus.

Igaühele oma. Siiski on suvituspiirkondadest endiselt esimesel kohal Pärnu, järgnevad Saaremaa ja Lõuna-Eesti. Populaarsust on kaotanud Võsu piirkond, kuid tõusnud Setumaa osatähtsus. Seda kinnitab ka Setomaa Turismitalo perenaine Siret Keldrimägi.

"Kui varem peeti meil enamasti ainult suvepäevi, siis nüüd on ka perepuhkused rohkem levinud ja tullakse ka sõpruskondadega. Üüritakse mõneks päevaks terve maja ja nauditakse lihtsalt niisama olemist. Eelmine suvi oli meie talus üks paremaid ja julgen loota, et see suvi tuleb veel parem," rääkis Keldrimägi.

Rätti sõnul jagunevadki suvituskohtade üürijad laias laastus kaheks - ühed eelistavad n-ö tsivilisatsiooni, võimalikult mugavat ja heas korras kohta, teised võimalikult kauget, isegi ilma mugavusteta ja metsikut.

Paljudel objektidel on välja kujunenud püsikliendid, kes aastaid puhkamiseks samasse kohta naasevad.

Asukoht ja kvaliteet loeb. Igal aastal puhkeotstarbel üüritava kinnisvara hulka ei tea Eestis ilmselt keegi, Räti sõnul vastavat statistikat lihtsalt pole - Eestis tervikuna puudub efektiivne suvilate üüriturg ja tehingute info on puudulik.

"Raha teenimise eesmärgil ei ole suvila ostmine väljaüürimiseks majanduslikult otstarbekas, kuna suurema osa ajast seisaks suvila tühjana. Aktiivne suvitusperiood on Eestis ju ainult kolm kuud. Ainult Pärnus võiks rääkida n-ö suvituskorterite turust," selgitas Rätt.

Suvilate üüripakkumisi võib leida eelkõige Harju-, Pärnu- ja Saaremaal. Mõnes Eesti piirkonnas puudub pakkumine ja nõudlus aga täielikult.

Kui varasematel aastatel oli just paksema rahakotiga välismaine klient see, kelle jaoks oli väga oluline üüripinna kvaliteet, siis nüüd on ka kohalik eestlane hakanud suvekorterite puhul hindama korterite ja majade seisukorda ning asukohta - kõik peab olema ilus, puhas ja kaasaegne.

Suvepealinnas hinnad tõusevad. Eelmise aastaga võrreldes on üürihinnad jäänud üldiselt samale tasemele, kuid võrreldes kinnisvarabuumi tippajaga 2007. aastal langenud u 30%.

Pärnu suvituskorterite üüriturgu aga iseloomustab Uus Maa Pärnu büroojuhi Peeter Sepa sõnul 2011. aastal hindade tõus. "Nõudlus suvekorterite järele algas juba aasta algusest. Esimesed huvilised olid välismaalased ja väljaspool Eestit elavad kaasmaalased. Huvipakkuvaimad on 2- kuni 3toalised korterid uutes majades, mere- või jõeäärsed suvilad ja uuselamud," rääkis Sepp. Sel aastal on üha suuremat huvi üürimise vastu üles näidanud Moskva ja Peterburi elanikud, keda huvitavad enim mere- ja jõelähedased uuemad elamud ja palkmajad.

Korralik üürileping päästab ebameeldivustest. Rätt märkis, et viimaste aastate jooksul on suvituskorterite ja suvilate üürileandjad muutunud paindlikumaks ja üritavad vakantsust võimalikult madalal hoida. Paindlikkusel on aga piirid. Nii annab Rätt omanikele soovituse võimalusel üürnike tausta uurida, et vältida ebameeldivaid üllatusi.

"Üürilepingud olgu tähtajalised ja võimalikult põhjalikud. Arusaamatuste vältimiseks võiks mõlemad pooled konsulteerida oma ala spetsialistidega, nagu turul pikalt tegutsenud kinnisvaramaaklerid ja juristid," lausus Rätt.

Samuti soovitas ta hoiduda sularahas ja n-ö nurga taga arveldamisest.

Reeglina seostuvad sõnad "suvi" ja "puhkus" eestlase jaoks ikka merega ja soovitavalt peaks mererand asuma jalutuskäigu kaugusel.

Aina enam osatakse hinnata aga ka Lõuna-Eesti kupleid ja väikseid järvi.

"Mere puudumine pole praegu küll enam puhkusekoha miinuseks ja kas ta on seda kunagi olnudki," arutles Setomaa Turismitalo perenaine Siret Keldrimägi.

"Inimesed on ju ikkagi erinevad, mõni armastab merekohinat, mõni jälle konna krooksumist ja linnulaulu. Neid viimaseid saame meie oma talus pakkuda."

Setomaa Turismitalo keskmiseks kliendiks on perenaise sõnul ikka eestlane, kelle vanus jääb 30. ja 40. eluaasta vahele.

Reeglina tullakse pikka nädalavahetust pidama, kuid soojade ilmade saabudes on hakatud broneeringuid ette tegema ka terveks nädalaks.

"Praegu muutub olukord väga kiiresti. Ja võib juhtuda nii, et kui täna otsustab keegi, et tahab järgmisel nädalal meile külla tulla, siis võib see olla võimatu, sest kõik majad on juba täis," ütles Keldrimägi.

Ka Põhja-Eesti inimesed, kes esialgu ehk kipuvad pikka sõitu pelgama, on perenaise sõnul pärast ümbrusega tutvumist oma arvamuse kauguste suhtes kiirelt ümber hinnanud.

Uus Maa Pärnu büroojuht Peeter Sepp hoiatab, et kes suvituskoha valimise viimasele minutile jätab, ei pruugi soovitud kohas sobivat suvituspaika leida.

"Võib julgelt väita, et Pärnus klientidele praegu enam väga palju pakkuda ei ole," nentis Sepp. Sestap ongi suvituskorteri otsingutel appi võetud juba ka sotsiaalmeedia. Juba eelmise aasta suvel oli näha Facebooki seinal üleskutseid ning palveid: "kellel on nädalavahetuseks pakkuda üüripinda Pärnus, hind ei ole oluline"," rääkis Sepp. Fakt, et nõudlus ületab pakkumise, ongi põhjuseks, miks suvepealinnas on suviste korterite üürihinnad tõusnud pea 20 protsenti.

"Pärnu suvituskodude päeva üürihind on 35 eurot inimene, nädala hind 400 eurot ja kuu oma 1500 eurot. Need hinnad kehtivad nii korteritele kui ka majadele. Hinnaerinevus tuleb sisse siis, kui tegemist on väga eksklusiivse maja või korteriga," selgitas Sepp.

Eelistatuim üüriperiood on kas nädal või kuu. Alates juulist on ka neid, kes üürivad korteri või maja terveks suveks.

Kõige suurem puudus on Pärnus linnalähedastest suvilatest, mis piirneksid veekoguga.