Soome parlamendivalimistel võiduka euroskeptilise partei juht Timo Soini põhjendab täna ajalehes Wall Street Journal avaldatud arvamusartiklis, miks põlissoomlased ei toeta võlgadega hätta jäänud euroala riikide aitamist abilaenudega.
Soini väidab, et taoline abi on ühtmoodi halb nii Euroopale, Soomele kui ka abi saanud riikidele. Euroopa ei kannata mitte likviidsuskriisi, vaid maksejõuetuse gangreeni käes ja kui seda ei amputeerita, riskib see mürgitada kogu organismi, kirjutab Soini.
Tavainimesed ei ole idioodid ning väärivad oma juhtidelt paremat kohtlemist, kirjutab Soini, võttes luubi alla, kes abipakettidest tegelikult võidavad.
„Väike inimene sellest ei võida. Teda lüpstakse ja temale valetatakse, et maksejõuetut süsteemi püsti hoida,“ kirjutab Soini, nimetades seda Ponzi süsteemiks, kus valitsused ja pangad on omavahel hukutavas sümbioosis. „Õiges turumajanduses saavad halvad otsused karistatud.“
Selle asemel, et halvasti investeeritud rahalt kahju kanda – mis oleks Soini arvates kaasa toonud mõne panga kollapsi ja mõne panga väljaaitamise riigi poolt – otsustati kahjud laenude, garantiide ja keeruliste abikonstruktsioonidega nagu EFSF, Iirimaa NAMA (pank, kuhu koondati halvad laenud – toim) jne, mille kõrval Enron (USAs pankrotistunud energiafirma – toim) on „poisike“, maksumaksja kaela kanda. Raha ei läinud aga võlgades majanduse aitamiseks, vaid suurte pankade ja investeerimisfirmade kohvritesse, kirjutab Soini.
Selle rahandusliku ja poliitilise kartelli õnnetuseks nende plaan ei tööta. Kreeka, Iirimaa ja Portugal on juba laastatud. Need riigid ei suuda kunagi säästa ja kasvada piisavalt kiiresti, et maksta tagasi võlad, mis Brüssel neile päästmise ettekäändel kukile on ladunud, väidab Soini.
Soini sõnul pole veel hilja gangreeni levikut peatada. Praeguse poliitilise farsi asemel tuleb pankades teha ausad koormustestid. Maksejõuetud pangad sulgeda ja maksujõuetus süsteemist välja rookida. „Turul tuleb taastada vabadus läbi kukkuda,“ kirjutab Soini. Ja kui mõned pangad rekapitaliseeritakse maksumaksjate rahaga, peavad maksumaksad vastu saama osaluse pangas. Enne seda peavad aga kahju kandma taolise panga võlausaldajad.
Ka riigi maksejõuetuse puhul on võtmeks vabadus läbi kukkuda. „Jah, turud karistavad pankrotti läinud riike, kuid ka unustavad kiiresti,“ usub Soini. Praegune plaan hävitab aga Euroopa riikide majanduse kõrgemate maksude tavaliste perede vara üle kandmisega maksejõuetute pankade kohvritesse. „Võlgade restruktureerimine tasemele, millega on võimalik toime tulla, ning majanduskasvu ergutava poliitikaga saab riik peagi rahvusvahelistele kapitaliturgudele naasta,“ arvab Soini.
Soini kirjutab, et mõistab oma pere sõjakogemustest Euroopa Liidu loomise põhimõtteid ja väärtusi. Selline Euroopa on omamist väärt, möönab Soini. „Sel põhjusel vaatan sügava murega, kuidas poliitiline eliit, mis on valmis teatud korporatiivsete huvide kaitseks Euroopa tavaliste inimeste huvid ohvriks tooma, selle projekti ohtu seab,“ kirjutab ta.
Seotud lood
Soome euroskeptiline partei Põlissoomlased, mis viimastel valimistel eurovastase kampaaniaga oma toetust kolmekordistas, ei pea Soome rahaliidust lahkumist enam realistlikuks.
Eile toimunud ägeda debati järel kiitis Soome parlament täna Portugalile abipaketi andmise heaks.
Maksuteema sai kariks, mis ajas ummikusse Soome koalitsioonikõnelused – eile lahkusid kõnelustelt sotsiaaldemokraadid ja vasakliit.
Danske panga vanemanalüütik Lars Christensen ütles Äripäevale Kreeka võlgade võimaliku restruktureerimise riske hinnates, et Balti riikides ja Kesk-Euroopas laiemalt on halvim juba üle elatud.
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.