Ligi: Eesti liitumine euroala kriisifondiga viibib

„Sellega nihkuvad ka parlamentaarsed protseduurid,“ ütles Ligi.

Nii võib juhtuda, et esimene väljamakse Portugali abipaketist tehakse ilma Eesti osaluseta. Ligi ei tahtnud nimetada ühtegi numbrit Eesti osaluse võimaliku suuruse kohta Portugali abipaketis, selgitades, et see number on praegu alles pidevas muutumises. Seda mõjutavad nii aeg, millal Eesti EFSFiga liitub, kui ka asjaolu, et abipaketti vajanud riikide arvelt teiste riikide panus kasvab.

„Ma ei taha ühtegi numbrit orbiidile saata,“ ütles Ligi, mööndes samas, et euroala ajutises kriisifondis EFSF ei ole osaluste jagunemine Eesti jaoks teiste riikidega võrreldes samal moel soodsam, nagu see on 2013. aastast jõustuvas euroala alalises kriisifondis ESM. Põhjuseks asjaolu, et Eesti liitub EFSFiga pärast seda, kui tingimused on paigas. Samas tähendab osalemine EFSFis praegu vaid garantiide andmist – 2013. aastat jõustuvasse fondi tuleb teha juba ka rahalisi sissemakseid.

Ligi sõnul näib Portugali poliitikute seas olevat enam konsensust kui Kreekas ning Portugali abipaketti võib nimetada ambitsioonikaks. „Seal on pensionid, erastamine, tööturu paindlikkus, kasvusõbralikud struktuurireformid, mida meie oleme ära teinud, aga mida on Lõuna-Euroopa kohta lust lugeda,“ ütles Ligi.

Ligi sõnul ei maksa eriti innustuda pealkirjadest, et portugallaste palku ei vähendata ja 14. palk jääb alles. „Pole vaja lisapalkadele tähelepanu pöörata, see on neil rahvuslik traditsioon. Vaadatakse üldist palgakulu ja see väheneb. Millal midagi välja makstakse on teisejärguline,“ ütles Ligi. „Portugali programmis on väga sisulisi asju ja kui nad liiguksid selle plaani järgi ning neil õnnestuks majandus liikuma saada, siis ma Portugali pärast väga murelik ei oleks. Kreeka suhtes olen rohkem.“

Eile toetasid Euroopa Liidu rahandusministrid Portugalile kolmeks aastaks 78 miljardi euro suuruse abipaket andmist. Kolmandiku summast laenab IMF. Esimest väljamakset vajaks Portugal juunis.