Just nii küsiti Euroopa kodutarbijatelt, et hinnata arvamuste ja tegelikkuse erinevust. Vastajail paluti jagada oma energiatarve neljaks: elekter, küte, soe vesi ning autotransport.
Hinnang ja tegelikkus. Selgus, et inimeste hinnangul moodustab nende energiatarbest suurima osa, 39%, elekter. Järgnevad küte (26%), soe vesi (18%) ja autotransport (17%). Järgmiseks hinnati tegelikke tarbimisharjumusi: selgus, et elektri osa keskmise kodumajapidamise energiatarbes on kõigest 8%. Viis korda väiksem, kui arvatud. Kütte puhul on olukord vastupidine.
Hinnangute erinevuse põhjused peituvad psühholoogias. Inimestele jääb meelde aktiivne tegu, passiivne tarbimine tundub ebaoluline. Nii kirutakse end ööseks põlema unustatud lambi eest (8 tundi põlenud 60 W lambi energiakulu on 0,48 kWh), kuid jäetakse tähelepanuta vähesest soojustusest või valesti töötavast ventilatsioonist tingitud energiakulu (kindlasti suurem kui 0,48 kWh). Kütte energiakasutuse alahindamist põhjustab ka küttesüsteemide automatiseeritus - keskmine inimene ei mõtle, kas küte on sees või väljas.
Eestis sarnaseid uuringuid kahjuks tehtud ei ole. Huvi mõttes küsitlesin tuttavaid. Vastused kattusid suuresti uuringu tulemustega, elektri osatähtsuseks pakuti üldjuhul 40-50%, ülejäänud kolm jaotusid suhteliselt võrdselt. Seega ei ole põhjust arvata, et Eesti inimeste arvamused erineksid oluliselt Euroopa keskmisest. Meie klimaatilise eripära ning hoonefondi vanuse ja kvaliteedi tõttu võib arvata, et erinevus tarbijate hinnangu ning tegelikkuse vahel on veelgi suurem.
Veel on Eestile iseloomulik, et elektri osatähtsuse ülehindamine ei piirdu tavatarbijatega - kõik energeetikadiskussioonid kas keskenduvadki ainult elektrile või siis jõuavad sinna pärast esimest paari lauset. Aga elekter on kõigest üks väike osa ühiskonna primaarenergiatarbest. Rääkida tuleks ka toasoojast, transpordist ja muust.
Energia ja elekter pole sünonüümid. Kodukulud ei sõltu üksüheselt elektri hinnast, energiasäästu ei saa ainult elektri kokkuhoiult. Kodukulude kontrolli alla saamise ja energiasäästu võti on küttesüsteemide moderniseerimises, hoonefondi kaasajastamises ja elektrienergia osatähtsuse suurendamises energiatarbes - nii lihtne see ongi.
Seega, räägiks edaspidi energeetikadiskussioonides energeetikast, mitte ainult elektrist.
Refereeritud Maailma Energeetikanõukogu uuringust "European Climate Change Policy Beyond 2012".
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.