Värske riigikohtu otsus piimatootja saneerimisvaidluses täpsustab hulka segadust tekitanud seadusepügalaid ja loob senisest viljakama pinnase edukateks saneerimisteks.
Piimatootja saneerimisnõustaja Veikko Toomere sõnul olid saneerimisnõustajad enne riigikohtu lahendit nagu selgeltnägijad, kuna saneerimisseadus oli saneerimisabinõude koha pealt liiga üldsõnaline ja lahendusi, mis kohtus läbi läheksid, võis vaid aimata.
Riigikohtu otsuse valguses sai Väätsa Agro isegi kohe uue saneerimisavalduse esitada, varem oli seadust tõlgendatud selliselt, et uue saneerimiskava esitamisega peab kaks aastat ootama ka siis, kui kohus kava heaks ei kiida.
Tänu riigikohtu otsusele võivad kergemalt hingata võlausaldajad, kelle õigused saneerimismenetluses said senisest oluliselt paremini paika. Näiteks ei saa saneeritav ettevõtja asendada pandiga tagatud nõuet ettevõtte osalusega ilma võlausaldaja nõusolekuta.
Saneerimisnõustaja Jako Kruuse sõnul võib tänu riigikohtu otsusele ilmselt edaspidi näha rohkem õnnestuvaid saneerimismenetlusi, ent kuna riigikohus andis selged juhised võlausaldajate nõuete grupeerimiseks nende õiguste järgi, muutub saneerimiskava koostamine ja sellele vajalike võlausaldajate poolthäälte saamine keerulisemaks. „Samas suurendab see kindlasti võlausaldajate võrdset kohtlemist,“ märkis Kruuse.
Loe pikemalt tänasest Äripäevast, selleks telli leht
SIIT või osta päevapilet
SIIT.
Autor: Piret Reiljan, Anu Jõgi
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Trigon Agri teatas, et sõlmis eellepingu läbi tütarettevõtte Trigon Dairy Farmingu Väätsa Agro ostuks.
Registrisse jõudnud 2010. aasta majandusaasta aruande kohaselt teenis enda saneerimist taotlev põllumajandustoodete tootmise ja turustamisega tegelev AS Väätsa Agro mullu 2,4 miljonit krooni puhaskasumit.
Väätsa Agro esitas võlausaldajatele ettevõtte uue saneerimiskava, mida on varasemaga võrreldes täiendatud ja muudetud.
Eesti tööportaale külastati 2024. aastal enam kui 35 miljonit korda. Pooled külastustest tehti CVKeskus.ee tööportaali, millele järgnesid Töötukassa (20% külastustest) ja CV-Online (16% külastustest), näitab veebianalüütika ettevõtte Similarweb värske statistika.