Venemaa nõustus andma Valgevenele 3-3,5 miljardit dollarit laenu, kuid sellest ei piisa kriisi lahendamiseks, kirjutab Nordea analüütik Aurelija Augulyte.
Üha tõenäolisemaks muutub see, et IMF peab taas mängu tulema ühes kokkuleppega Valgevene rubla järsuks kukkumiseks.
Valgevene kriis on laienenud. Keskpank laiendas Valgevene rubla kauplemisvahemiku valuutakorvi suhtes kaheksalt protsendilt 12 protsendile, lubades rahvusvaluutal sisuliselt rohkem nõrgeneda.
Aasta algusest on Valgevene rubla ametliku kursi alusel nõrgenenud valuutakorvi suhtes, mis koosneb 1/3 Vene rublast, 1/3 USA dollarit ja 1/3 eurost, ligi kaheksa protsenti. Tegelik olukord turul on hullem. USA dollar maksis eile umbes 6600 Valgevene rubla. Ametlik kurss oli vaid 3155 rubla.
Valuutareservid kahanevad. Likviidseid valuutareserve jätkub vaid 1/3 kuise impordi katmiseks. Aastane inflatsioon on kiirenenud 18 protsendile.
Kuude pikkuse läbirääkimiste järel nõustus Venemaa laenutingimustega pakkudes 3-3,5 miljardit dollarit laenu. Laen antakse osade kaupa kolme aasta jooksul. Esimene makse toimub 4. juunil ja selle osa suuruseks on 800 mln dollarit.
Laenu saamine on tingimuslik. Summad on liiga väikesed, mistõttu peab Valgevene hakkama tõenäoliselt erastama suuri osalusi. Näiteks naftajuhtme Beltransgasi osalus on kavas müüa Venemaale 2,5 miljardi dollari eest.
Seotud lood
Kui Valgevene majanduses midagi ei muutu, devalveerib riik rahvusvaluutat iga paari-kolme aasta tagant, rääkis Äripäevale Swedbanki finantstoodete vanemspetsialist Art Lehtberg.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.