Swed: Valgevene devalveerib iga paari-kolme aasta tagant

"Selline devalveerimine kellelegi üllatus polnud. Devalveerimine käibki asja juurde. Viimane suurem oli 2009. aasta algul ja 1999 oli ka üks suurem devalveerimine ning devalveerimiste vahepeal on ka valgevene rubla vaikselt nõrgenenud," ütles Lestberg.

"Aasta-paar-kolm on stabiilsem ja kui majanduses midagi ei muutu, tuleb järgmine devalveerimine," lisas ta. Lestbergi sõnul on Valgevene riik saamas uut abilaenu Venemaalt, mis valuutavarud mõneks ajaks taastab.

Lestbergi sõnul on raske öelda, mis devalveerimine Eesti ettevõtetele, mis Valgevenes äri ajavad, tähendab või kaasa toob, kuid igal juhul on neid ettevõtteid üsna vähe, mida näitab ka väliskaubandusstatistika. "Kes otse asju ajavad, neil on lepingud enamasti euro- või dollaripõhised, st on üritatud riske lepingutes juba maandada," lisas ta.

Lestberg kinnitas, et Valgevenes on valuutaga vabalt kaubeldud vaid viimased kuu aega. Enne seda kehtisid valuutavahetusel piirangud, mille kohaselt võis vahetuskurss olla keskpanga ametlikust kursist vaid 2% kõrgem. Sel esmaspäeval tõstis Valgevene keskpank aga ametlikku kurssi, viies selle n-ö turu ootustega vastavusse.

"Keskpanga kurss oli liiga madal, nüüd peaks kurss vastama enam-vähem turu ootustele," kommenteeris Lestberg. Ta avaldas arvamust, et Valgevene keskpank hakkab peagi taas valuutat müüma, sest riigi valuutaressursid taastuvad abilaenuga.

Kuna Valgevenes on valuutaga kauplemisel palju piiranguid ja reegleid, Swedbank valgevene rubladega ei tegele ja nendega toimuvat ametlikult ka ei jälgi. Lestbergi sõnul pole valgevene rubla vabalt konverteeritav, mis tähendab, et seda ei saa igal ajal muuks valuutaks vahetada, isegi kui sul valgevene rublasid arvel on.

"Niimoodi on raske oma klientidele mingeid lubadusi anda," selgitas Lestberg, "aga Valgevene pole muidugi ainus. Neid riike on teisigi, mille valuuta pole vabalt konverteeritav."

Lestberg lisas, et praegu on end valgevene rubla devalveerimise riski suhtes raske kaitsta, sest pole piisavalt turul kaubeldavaid instrumente. Kui olukord aga pisut rahuneb, vastavad instrumente turule ka tuleb, kinnitas ta.

Lestberg tõdes, et seoses devalveerimisega muutub Valgevenesse investeerimine teoreetiliselt odavamaks, kuid teisest küljest hoiatavad analüütikud inflatsiooni kiirenemise eest. Seda on ilmselt üsna pea näha nii poodides, kui erastamisele mineva eest küsitavas.

"Raske öelda, kui palju hinnad tõusevad," ütles Lestberg samas. "Need majandusharud ja kaubad, mis sõltuvad impordist, seal on devalveerimise mõju kindlasti suurem. Hinnatõusu ootused on igal juhul aga suured," lausus ta.

Peale 2009. aasta jaanuaris toimunud pisut üle 20%list valgevene rubla devalveerimist kasvasid toidukaupade hinnad Valgevene poodides kahe-kolme kuuga ligikaudu 70%.