Elektriturg avaneb õige pea, kas tarbijal on piisavalt infot?

Eesti elektriturg avaneb täielikult juba poolteise aasta pärast. Praegu on elektriturg avatud osaliselt, andes elektri müüja valimise õiguse hinnanguliselt 30-35 protsendile tarbijatest, keda nimetatakse vabatarbijateks.

Vabatarbija põhiliseks õiguseks avatud elektriturul on võimalus otsustada, kellelt ja mis tingimustel ta elektrit ostab. Sellise õiguse realiseerimise eeldusi on mitu. Olulisemad neist on: kõigi turuosaliste võrdne juurdepääs võrgule, et elektri tootjad, müüjad ja tarbijad saaksid omavaheliseks kauplemiseks kasutada võrdsetel tingimustel elektrivõrku; hästitoimiv elektri hulgiturg, et oleks elektrit, mida osta-müüa; mitme konkureeriva elektri müüja tegutsemine turul, et oleks, kelle vahel valida; tasuta, lihtne ja kiire elektri müüja valimise ja vahetamise reeglistik, et tarbija saaks hõlpsasti elektri müüjat valida ja vahetada, suheldes selleks soovitavalt ainult uue elektri müüjaga ning kartmata seejuures rahalisi kulutusi; harmoniseeritud andmevahetuse mudel, mis võimaldaks elektri müüja valimiseks ja vahetamiseks vajalikku infot tarbijate, müüjate ja võrguettevõtjate vahel korrektselt ja kiiresti ning soovitavalt elektroonilisel kujul vahetada.

Õpime kogemustest. Euroopa Liidu liikmesriigid, kus elektriturg avanes täielikult kõigi kodu- ja äritarbijate jaoks juba 1. juulil 2007, on teinud uuringuid, mis näitavad, et tarbijad valivad elektri müüja eelkõige hinnast lähtuvalt. Täiendavad otsustuskriteeriumid on veel meeldiv kliendisuhe, infomaterjalide ja lepingute selgus ning keskkonnasõbralik energiaportfell. Kuidas on aga olukord Eesti vabatarbijatega, kelle õigus osta suletud elektrituru hinnaga elektrit lõppes 1. aprillil 2010, kui vabatarbijad, kelle aastatarbimine tarbimiskohas oli 2 GWh või rohkem, pidid hakkama elektrit ostma vabaturult?

Selliseid vabatarbijaid on 13. aprilli seisuga ASi Elering koduleheküljel avaldatud vabatarbijate nimekirjas 202, keda võib jagada laias laastus järgmisteks gruppideks: tööstused; kinnisvara haldurid, sh kaubanduskeskused; infrastruktuuri ettevõtted; hotellid ja veekeskused; pangad; haiglad; teadus- ja haridusasutused.

Kõigil neil tarbijatel on mitu elektri ostmise võimalust. Nii võivad nad osta kogu vajamineva elektri ühelt müüjalt. Samuti on suurtel tarbijatel võimalik valida endale korraga mitu elektri müüjat, kellest üks või mitu müüjat müüvad kokkulepitud koguses ja hinnaga määratud elektritarneid ning üks müüja müüb avatud elektritarnena määratud tarnetest puudujääva elektri.

Üks keerulisemaid küsimusi elektri ostmisel on kindlasti see, kuidas leppida kokku ostetava elektri hind ning millise perioodi kohta elektri ostmise kokkulepped sõlmida. Kas leppida kokku fikseeritud tasus, börsihinnas või kokkulepitud kriteeriumite põhjal arvutatavas tasus? Kas sõlmida mitmeaastane või hoopis mõne kuu pikkune leping?

Elekter riigihankega? Küsimused tunduvad eriti keerulised siis, kui elektri ostmiseks tuleb korraldada üsnagi ajamahukas riigihange. Kehtiv riigihangete seadus ei vabasta hankekohustuslasi riigihanke korraldamisest ka siis, kui elektrit ostetakse elektribörsilt. Seadus lubab sellisel juhul valida menetlusliigiks väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse, kuid kuidas seda praktiliselt elektribörsil kaubeldes ellu viia, vajab põhjalikumat analüüsi edaspidi.

Riigihangete registri andmetel on 6-7 ettevõtjat korraldanud elektri ostmiseks riigihanke, sõlmides elektri müüjaga kas tavalise riigihanke lepingu või mitme müüjaga mitmeaastased raamlepingud, mille alusel tehakse teatava ajavahemiku järel nn minihankeid.

Kui aga esialgu valitud hinnakokkulepe või ostuperiood ennast kokkulepitud kujul ei õigusta, siis uue hanke korraldamine on aeganõudev protsess.

Otse või vahendaja kaudu? Vabatarbijatel on ka võimalus osta elektrit elektribörsilt kas otse või vahendaja kaudu. Elektribörsilt elektri ostmise võimalust kasutab 202 vabatarbijast üksnes neli: AS Elering, AS Eesti Pank, Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS ja Eesti Energia Kaevandused AS.

Nord Pool Spoti elektribörsil osaleb veel neli Eesti elektri müüjat: Eesti Energia AS, Latvenergo Kaubandus OÜ, Nordic Power Management OÜ ja OÜ Baltic Energy Services, kokku osaleb elektribörsil praegu kaheksa Eesti elektrituru osalist.

Vähest huvi elektribörsi vastu võib põhjendada nii info kehva kättesaadavusega (elektrituruseaduses börsiregulatsioon praktiliselt puudub, Nord Pool Spoti koduleheküljel avaldatud börsiinfo on inglise keeles), börsi garantiide kulukusega (püsigarantii on 10 000 eurot, lisanduvad muutuvsuurusega tagatised) kui ka elektriga kauplemise kogemuse puudumisega.

Arvestades vähest huvi elektribörsi vastu ja üksikuid riigihankeid, saab järeldada, et enamik vabatarbijatest on kas jätkanud oma senise müüjaga nüüd juba vabaturu tingimustel põhinevat elektri ostu või pidanud läbirääkimisi mitme konkureeriva pakkumise pinnalt mitme müüjaga ning valinud endale ühe või mitu sobivat elektri ostu võimalust.

Kuidas osta elektrit? Soovitused, mida vabatarbijatele anda, võiksid olla järgmised:

koostada tuleks eelneva tarbimisajaloo ja tulevase tarbimisprognoosi detailne ülevaade;

kindlaks tuleks määrata ostu periood ja ostetava elektrienergia kogused;

teha viia riskianalüüs (eelarve, müüja usaldusväärsus, hinna kõikumine);

kõikidelt müüjatelt, keda lisaks võrguettevõtjatele on Eestis hetkeseisuga neli, tuleks võtta pakkumine (sh võimalike lisateenuste kohta, nt energianõudluse juhtimine, energiasäästu abinõud) ja neid omavahel võrrelda, vajadusel pidada ka läbirääkimisi.

Eelneva pinnalt saab langetada otsuse ja sõlmida ühe või mitme müüjaga lepingud või otsustada kätt proovida elektribörsil kauplemisega.

Tarbija vajab rohkem infot! Tarbijatele oleks kindlasti abiks, kui Nord Pool Spoti elektribörs avaldaks Eesti elektrituru osalistele börsiinfo eesti keeles. Samuti aitaks tarbijat, kui elektri müüjad levitaksid rohkem infomaterjale. Suur kasu oleks ka riigist, kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning konkurentsiamet panustaks turuosaliste informeerituse parandamisse, mis lõppkokkuvõttes aitaks kaasa sellele, et tarbijatel oleks võimalik elektri ostmise võimalusi paremini realiseerida.

tekst> Toimetuselt: Praegu on Majandus- ja Kommunikatsioonimi-nisteeriumis väljatöötamisel/kooskõlastamisel/arutlusel elektrituruseaduse suured muudatused (nii taastuvenergia toetused, elektrituru avamine jne) kui ka maagaasi seaduse muudatused. Sügiseks soovitakse muudatused vastu võtta.