Rahandusministeeriumi sõnul jätkub sarnane keskmise palga kasvutempo ka järgmistes kvartalites ning esimese kvartali ootusi ületanud majanduskasv tagas ka prognoositust kiirema palgakasvu.
Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutokuupalk 2011. aasta esimeses kvartalis 792 euroni, mis on 4,5 protsenti rohkem kui möödunud aastal samal ajal.
Kiire majanduskasvu taustal tõusid palgad neljandat järjestikust kvartalit. Palgakasvule avaldasid olulist mõju ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud, mille osatähtsus kriisi ajal vähenes märkimisväärselt. Palkasid on jõudsamalt kasvatamas erasektor, kus selle teevad võimalikuks suurenenud töömahud ning ettevõtete majandusliku olukorra paranemine.
Eesti ettevõtete konkurentsivõime on jätkuvalt tugev, kuna tööjõukulude osakaal ettevõtete loodud lisandväärtuses püsib võrreldes eelmiste kvartalitega ligikaudu samal tasemel.
Reaalpalk ehk palk, millest on maha arvatud tarbijahindade muutus, vähenes kümnendat kvartalit järjest ning langus ulatus 0,9 protsendini. Keskmise palga kasvu kiirenedes ning hinnatõusu survete taandudes on lähikvartalitel oodata ka reaalpalga kasvule pöördumist.
Keskmine brutotunnipalk kasvas esimeses kvartalis 2,3 protsenti. Keskmine brutokuupalk suurenes kõige enam elektrienergia (18,9 protsenti), mäetööstuse (18,3 protsenti) ning põllumajanduse (8,8 protsenti) tegevusaladel.
Seotud lood
Kuigi aasta teine pool peaks tooma reaalpalga kasvu jääb see Swedbanki makroanalüütik Annika Paabuti sõnul pisikeseks.
Ametiühingute Keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul on keskmise palga statistika ja OECD uute prognooside taustal raske õigustada alampalga praegust taset.
I kvartalis tõusis keskmine palk ja suurenesid ebaregulaarsed preemiad. Brutokuupalk tõusis neljandat kvartalit järjest.
Baltic Heating Systems OÜ ja Kliimaseade OÜ juhatuse liikme ja omaniku Alar Suuväli sõnul ei ole ta oma ettevõttes palku tõstnud ning palgatõus sõltub edaspidi müügist.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.