Eurogrupi juht Jean-Claude Juncker ütles, et Rahvusvaheline Valuutafond ei pruugi nõustuda Kreeka abilaenu järgmise osa väljamaksmisega, kuna pole selgust, kuidas Kreeka suudab tuleval aastal pankrotti vältida.
„IMFil on spetsiifilised reeglid ja üks neist ütleb, et IMF saab laenu ainult siis, kui 12 kuu perspektiivis on olemas refinantseerimise garantii,“ ütles Juncker. „Ma ei usu, et troika (IMF, Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank, mis praegu Kreeka majandusolukorda hindavad – toim.) jõuab järeldusele, et selline garantii on olemas,“ vahendas agentuur Bloomberg.
Troika hinnang sellele, kuidas Kreeka abilaenu tingimustega hakkama on saanud, valmib järgmisel nädalal. Kuna abilaenu tingimused nägid ette Kreeka naasmise kapitaliturgudele 2012. aastal, mis on praeguste intressimäärade juures väga ebatõenäoline, võib Kreeka oma võlgade teenindamisega hätta jääda. See suurendab IMFi jaoks järgmiste väljamaksetega seotud riske.
„IMFi jaoks on oluline, et me laename raha riigile, millega me oleme koos välja töötanud meetmed puudujäägi katmiseks ning kus me näeme, et rahastamist saadakse ka muudest allikatest,“ ütles IMFi pressiesindaja Caroline Atkinson. „Nii ei sea me oma liikmesriikide raha ohtu.“
Euro odavnes Junckeri sõnade peale eile ligi protsendi võrra.
Kui Kreeka tuleval aastal kapitaliturgudelt laenata ei saa, sunnib see Kreekat tõenäoliselt abipalvega teiste euroala riikide poole pöörduma. Soomes ja Saksamaal vaadataks sellele väga viltu. Väljamaksed Kreeka abipaketist jätkuvad ka tuleval aastal, kuid riigi kogu laenuvajadust need ei kata.
„Mulle jääb ebaselgeks, miks Juncker praegu seda ütleb,“ ütles JPMorgan Chase’i Euroopa ökonomist David Mackie. „Juncker tahab võib-olla survestada teiste euroala riikide rahandusministreid, et nad kiiresti kokkuleppele jõuaks, kuidas Kreeka tuleval aastal EFSFist (euroala ajutisest kriisihaldusmehhanismist – toim.) laenata saaks.“
Kreeka järgmise laenuosa väljamaksmiseks peab „troika“ eelnevalt andma oma heakskiidu. Samuti otsustatakse selle põhjal Kreeka täiendava abi vajadus. IMFi osa suurus juunikuises 12 miljardi euro suuruses väljamakses on 3,3 miljardit eurot.
Seotud lood
Kreeka valitsus, Euroopa Komisjoni ja Rahvusvaheline Valuutafond eitavad seda, mida turud tajuvad selgelt: Kreeka muutub võlgade tõttu lõpuks maksejõuetuks nii era- kui ka riiklike kreeditoride ees.
Uue abilaenu saamise eest võidakse Kreekalt nõuda, et maksude kogumisel ja erastamisel tulevad „appi“ välismaised eksperdid.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”