Pristis kaebas Rein Kilgi kohtusse, kuna Kilk rääkis meediale Pristise ja Kilgi vahelisest turvafirma Skorpion ostuhinna üle käivast vaidlusest arbitraažikohtus.
„Me olime sunnitud võtma kasutusele meetmed, et juhtida läbi ringkonnakohtu tähelepanu, kuna vastaspool rääkis suurelt ja laialt meedias (Eesti Kaubandus-Tööstuskoja-toim.) arbitraažikohtu faktist, lepingu sisust ja detailidest, võttes meilt ära diskreetsuse. Seda teemat me läbi ringkohtu käsitlesime,“ kommenteeris vaidlust Indrek Sepp mai keskel.
„Ma isegi ei ole sellega tegelenud. Ma kuulsin ainult, et vist oli positiivne lahend meie jaoks. Otsus meieni veel jõudnud ei ole,“ kommenteeris Kilk. „Tehingust tahaks nüüd lõpuks rahad kätte saada ja ega seal ei ole ka mingi üllatus, et kohus jõuab meiega samale järeldusele,“ lisas ta. Väitele, et ringkonnakohtus vaieldi vist selle üle, et te rääkisite ajakirjanduses arbitraažikohtusse minemise faktist, vastas Kilk, et tõesti Äripäev küsis sel teemal kommentaari, mis ka anti ja ega seal ka ju saladust olnud, et asi arbitraaži jõuab.
Sepp ütles, et otsus oli Pristise suhtes negatiivne ja see tähendab, et arbitraažikohtust selle aasta veebruaris tulnud otsus, on pädev. Arbitraaži veebruarikuine otsus puudutas vaidlusest vaid ühte nüanssi. Põhiküsimus, kas Kilgil on õigus Pristiselt Skorpioni müügitehingu eest nõuda 20 miljonit krooni, mida Pristis ei olnud nõus tasuma, tuleb taas arutamisele juuni keskel. „See (arbitraažikohtu otsus-toim.) on suhteliselt oluline ja pretsedenti loov ärimaailmas. Jutt käib ikkagi turvafirmast ja teist poolt kahjustavast tegevusest. Pristis oli meediarünnakute ajal kannataja ja Kilk koos oma eelmiste jüngritega tegi teise turvafirma kõrvale ja asus meilt kliente ära võtma. Nii, et tal oli ka huvi kõike seda meedias võimalikult laialt rääkida,“ kommenteeris vaidlust Sepp mai keskel.
Sepp neljapäevast ringkonnakohtu otsuse sisu ümber jutustama ei hakanud. „Kohus ütles päris palju, see on väga spetsiifiline vaidlus, ma isegi ei suuda seda ümber rääkida aga lõppotsus on see, et jätkame arbitraažis oma vaidlust. Meie ütleme jätkuvalt, et oleme teinud ostutehingu, millel on olnud rida kinnitusi ja osa kinnitusi ei vastanud tõele, mille suhtes meil on olnud õigus hinda alandada ja seda läheme me ka kohtusse (arbitraažikohtusse-toim.) arutama,“ selgitas Sepp.Kilgi ja jüngrite turvafirma, millele Sepp oma kommentaaris viitas on turvafirma, mis tegutseb kaubamärgi Skarabeus all. 2010. aasta jaanuaris kirjutas Äripäeva Skarabeusi kohta nii: Rein Kilgile kuuluva Transcomi palgal oleva K-Valve vastne omanik Ivar Lahi kinnitas, et Kilgil ei ole Skarabeuse märgi all tegutseva turvafirmaga pistmist ning viiemiljonilise investeeringu ettevõttesse tegi ta isiklikest säästudest. Lahi töötas aastaid kuni 2009. aasta juuli lõpuni Kilgi alluvuses, Skorpioni Julgestusteenistuse juhatuse liikmena. "Teatud inimestele teatud asjad pärast ühinemist ei sobinud või sooviti neist lahti saada. Osa tahtis ka ise ära tulla ning targem oli kõik need inimesed kokku koondada," rääkis Lahi, miks ta K-Valve OÜ ära ostis ja Skarabeuse kaubamärgi all Eesti turvaturgu üritab vallutada.
Äripäev kirjutas 2010. aasta detsembris, et Rein Kilgi valdusfirma Transcom Grupp kaebas turvateenuseid pakkuva Pristise eesotsas Indrek Sepaga arbitraažikohtusse, nõudes ettevõttelt koos viivistega 20 miljonit krooni 2009. aasta suvel kaubaks läinud Skorpioni Julgestusteenistuse eest. "Mina olen olnud paindlik ja kannatlik. Ma saan ju aru, et praegu on raske aeg, aga oleks siis keegi pakkunud välja kas või maksegraafiku, kuidas võlga tasuda. Mitte midagi. Sepp on Äripäevas öelnud, et müüsin talle põrsa kotis. See oli aga igatahes üks priske põrsas. Ta on isegi tunnistanud, et headel aegadel võinuks see turvafirma maksta umbes 30 miljonit krooni rohkem," rääkis Kilk detsembris.Skorpioni ostu järel Eesti turvaturu suuruselt teiseks ettevõtteks tõusnud Pristis on küll ligi 30 miljonit krooni aktsiate eest tasunud, kuid vaidlus käib kahe viimase osamakse ehk kokku 13 miljoni krooni üle. Kui liita summale ka mitme maksetähtaja ületamise tõttu tekkinud viivised, küünibki summa ligikaudu 20 miljoni kroonini.
Ajalugu ehk mille ostis Sepp
2010. aasta jaanuaris kirjutas Äripäev, et Pristise suuromanik Indrek Sepp süüdistab Rein Kilki pettuses, kuna viimane müünud talle hea asja pähe kehva kauba. "Ütleme nii, et koti suu oli lahti ja põrsas paistis, aga me ei teadnud, kui rasvane või millist nägu see põrsas tegelikult on," rääkis Sepp Skorpioni ostust toona.
Sepa väitel ostsid nad alguses 25% ettevõttest, et müüja saaks olla kindel, et tehing igal juhul toimub. Kilk kiirustanud Sepa kinnitusel seejärel aga takka ning nii löödi ikkagi käed, kuigi Ardo Ojasalu koostatav ettevõtte väärtuse analüüs polnud veel valmis. Ettevõtted loetlesid lepingu lisas üles juhtumid, millisel juhul on Pristisel õigus Kilgile järelmaksu peale jäetud osa raha maksmata jätta. Hinda võis langetada ligikaudu kümnendiku võrra.
Autor: Kadrin Karner, Silvia Kruusmaa
Seotud lood
Rein Kilgi vana usaldusalune Karl Liivapuu üritab kohtus näidata, et Kilk ei väljunud turvaärist, kui müüs Pristisele Skorpion Julgestusteenistuse.
Taas Eesti turvaturu tippu pürgiv Urmas Sõõrumaa piidleb pingsalt Pristise tegemisi, mis võib lõppeda sellega, et juba algaval nädalal võiks oodata teadet Sõõrumaa ärihaarde suurenemisest. Suurärimees ise jääb tagasihoidlikuks ning viitab Eesti vanasõnale, mis räägib suitsust ja tulest, kirjutas Delfi.
Urmas Sõõrumaa ühendab oma turvafirmaga K Grupp Indrek Sepale kuuluva Pristise, mille tulemusena sünnib enam kui tuhande töötajaga turvaettevõte USS Security Eesti AS.
Pristise konsolideeritud käive 2011. aasta üheksa kuu kokkuvõttes on kasvanud 9,4 miljonile eurole (147 miljonit krooni) ehk 4%, ärikasum oli 457 000 eurot (7,1 miljonit krooni), teatas ettevõte.
Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.