Otsus sulgeda kõik oma tuumajaamad hiljemalt 2022.aastal ruineeriks Saksamaa majanduse. Sest 2010. aastal andsid tuumajaamad 23% riigi elektritarbest. Saksamaa majanduslik kokkuvarisemine viiks kogu Euroopa Liidu kokkuvarisemisele. Idee katta riigi energiavajadused tuule ja päikesega kuulub ulmevaldkonda. Pigem loodetakse pärast Nord Streami valmimist Venemaa gaasile. Kuid see seaks Saksamaa suurde sõltuvusse Venemaast, kus ei pruugi gaasi piisavalt jätkuda. Kui Saksamaa hakkab elektrit ostma aga Prantsusmaalt, on see ju ilmselge tuumaenergeetika toetamine. Tõsi, seda küll naaberriigis. See on jaanalinnupoliitika.
Euroopa Liit on fossiilsete kütuste poolest vaene. Juba praegu impordib ta 2/3 tarbitavast energiast. See on raha, mis läheb finantsagoonias olevast liidust välja. Lisaks soovitakse liidus väheargumenteeritult piirata CO2 emissioone 50% aastaks 2050. Hävitades ökonoomse energeetika, kolib tööstuslik tootmine Euroopast veelgi enam Hiinasse, Indiasse ja Koreasse, kus on ehituses kümned uued tuumajaamad. Saksamaa läbimõtlemata samm võib Euroopas kaasa tuua miljardite eurode ja tuhandete töökohtade kaotuse.See mõjutab otseselt ka Eestit. Kui Saksamaa hakkab osa oma suurest energiavajadusest importima põhjamaade turult, toob see otseselt kaasa elektrihinna tõusu ka Eestis.
Naeruväärne on tuumaenergiavastane propaganda Fukushima Daiichi tuumajaamas toimunud avarii tõttu. Erakordselt tugeva Sendai maavärina ja tsunami tagajärjel hukkus kümneid tuhandeid inimesi ja kodutuks jäid sajad tuhanded. Tuumajaamas on surma saanud vaid kolm inimest, neistki kaks uppusid. ELis töötab 143 tuumajaama ja pole toimunud ühtegi inimohvritega õnnetust. Samuti ühtegi laialdast keskkonnakahjustust. Samas on arvukalt õnnetusi naftapuurimisel, gaasitorustike rajamisel ja kivisöekaevandustes, kus alatasa hukkuvad sajad inimesed. Tuumaenergia ohutuse tagab äärmiselt põhjalik ja range tuumajaamade disainimine, ehitamine ja opereerimine.
Kogu energeetika on keerukas ja ohtlik. Keegi ei saa väita, et tuumaenergeetika on ohutu. Ohud algavad juba uraani kaevandamisest ja transpordist ning lõpevad tuumajäätmete matmisega. Kuid selline on kogu energeetika. Kui terroristid lõhkaksid Assuani paisu või maavärin Hiinas lõhuks mõne sealse võimsa hüdroenergiarajatise, ulatuks ohvrite arv miljonitesse. Kivisöekaevandustes hukkub igal aastal tuhandeid kaevureid. Seega ei ole tuumaenergia teistest energialiikidest ohtlikum, pigem vastupidi.
Seotud lood
"Investeerimisideede universumi" saates teeme juttu autodest ja autodesse investeerimisest. Kas eksklusiivse auto ostmine on kulu või investeering? Milliseid mudeleid valida, kui soovida, et nende väärtus aja jooksul tõuseks?