Palgad on hakanud kasvama, kuid mitte piisavalt, et katta hinnatõusust tulenevaid suuremaid kulutusi.
Tööportaal CV Keskus viis läbi järjekordse palgaküsitluse portaali külastajate seas. CV Keskus tahtis teada, kuidas on viimaste kuude järsk hinnatõus mõjutanud töötajate palgaootuseid. Küsitlusele vastas 2506 inimest, kellest ligikaudu 66% on tööga hõivatud, 9% üliõpilased ja ülejäänud 25% on töötud.
Küsitluse põhjal on 39,2% inimestest nõus töötama 799-eurose või väiksema brutopalga eest. Möödunud aasta oktoobris oli selliste inimeste osakaal vastajatest 49,5%. Alla 639-eurose palgaga on nõus vaid 20,3% vastajatest (oktoobris 2011 – 30,9%). Suuremat kui 1119-eurost kuupalka soovib 30% vastajatest (oktoobris 2011 - 19,7%).
“Korraldame sarnast küsitlust 2 korda aastas. Kui veel sügisel inimeste palgaootused eelneva perioodiga võrreldes praktiliselt muutunud ei olnud, siis nüüd, 6 kuud hiljem, on toimunud suured muudatused. Madalama, alla keskmise palga soovijate hulk on märkimisväärselt vähenenud ja kõrge palga tahtjaid on kõvasti juurde tulnud,“ kommenteeris küsitluse tulemust CV Keskuse tegevjuht Paavo Heil.
TABEL. Palgaootused 06-2011
“Suuremate palgasoovide põhjuseks on kindlasti viimaste kuude suur hinnatõus, aga tulemust mõjutab ka üha enamatesse valdkondadesse leviv töötajate nappus. Kui teatud tööjõu järele on turul nõudlus suurem kui pakkumine, siis see võimaldab töötajatel ettevõtteid rohkem survestada. Paranema on hakanud ka ettevõtete tulemused. Esimeses kvartalis kasvas ettevõtete müügitulu ning kogukasum oli koguni 2 korda suurem kui möödunud aasta samal ajal – ka see on lisaargument töötajale, kel palgaläbirääkimised käsil.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Selleks aastaks prognoosib Swedbank reaalpalga kasvu ligilähedaseks 2%-le, mis viimaste palgaandmete valguses võib olla pisut liialt optimistlik.
CV-Online'i hinnangul jääb 2011. aasta eeskätt suuremate värbamiste aastaks. Seda toetab fakt, et 56% tööandjatest plaanib veel selle aasta sees töötajaid juurde palgata.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.