Selleks aastaks prognoosib Swedbank reaalpalga kasvu ligilähedaseks 2%-le, mis viimaste palgaandmete valguses võib olla pisut liialt optimistlik.
"Seda juhul, kui hinnakasv oluliselt ei pidurdu. Meie hinnangul „veavad“ selle aasta teisel poolel palgakasvu eelkõige energeetika-, IT- ja ehitussektorid ning neile järgnevad tasapisi ka teised sektorid (sh ka avalik sektor)," kommenteeris Swedbanki makroanalüütik Annika Paabut.
Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutopalk selle aasta II kvartalis 4,2% ning hindadega korrigeeritud (reaal-)palk kahanes 1% võrra. "Ootasime kiiremat palgakasvu ning reaalpalga oluliselt väiksemat kahanemist. Enim kasvas brutokuupalk (nominaalne) kinnisvaraalases tegevuses (11,7%), hulgi- ja jaekaubanduses (9,8%) ning töötlevas tööstuses (5,4%). Oodatust vähem kasvas palk ehitussektoris – vaid 3,1%. Ehitussektoris ootasime kiiremat palgakasvu eelkõige kasvanud investeeringuvajaduse ning tööjõunappuse tõttu. Viimast mõjutab omakorda Soome ehitussektori areng, kuhu suundus oluline osa majandusmõõna ajal ehitussektorist vabanenud tööjõust," märkis Paabut ja lisas, et töötajate nappus sektoris on juba oluliselt kasvatanud ehitushinda (enamiku ehitushinnaindeksi kasvust annab tööjõu hinnakasv), ehkki palgakasvus see veel ei avaldu.
"Tööjõukulude indeksid, mis on avaldatud küll ainult I kvartali kohta (sesoonselt korrigeerimata andmetel kahanes tööjõukulu ehitussektoris 4,3% ja sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritult 3%; nominaalpalk kasvas aga samas kvartalis 3% ja reaalpalk langes 2,3%) viitavad kas palgasaajate struktuuri muutusele või varimajanduse osakaalu suurenemisele. Hõive ehitussektoris I kvartalis vähenes 4,5%," märkis ta.
Konkurentsile avatud sektori palgakasv oli Paabuti hinnangul samuti oodatust nõrgem – töötlevas tööstuses kasvas reaalpalk II kvartalis vaid 0,2%, viidates endiselt kulueelise kasutamisele rahvusvahelises konkurentsis. "Teenindavatel tegevusaladel nagu hulgi- ja jaekaubandus aga kasvas reaalpalk aastases võrdluses juba teist kvartalit järjest (II kvartalis 4,4%). Selle sektori palgadünaamikat mõjutab ilmselt ühelt poolt turismihooaja kõrgpunkt ning teisalt naaberriikide maksupoliitika," kommenteeris Paabut.
Seotud lood
Teise kvartali jooksul töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku üle 1,2 miljardi euro (19,397 miljardit krooni) ja seda maksti 529 060 inimesele. Keskmine brutoväljamakse töötaja kohta oli seega 781 eurot (12 221 krooni) kuus, teatas maksu- ja tolliamet.
Palgad on hakanud kasvama, kuid mitte piisavalt, et katta hinnatõusust tulenevaid suuremaid kulutusi.
CV-Online’i poolt mai lõpus läbi viidud küsitlusest selgus, et tööandjaid on nõus rohkem palku tõstma, kui tööotsijad ja töötajad seda ootavad.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.