Eestlased võlakriisis riike rahaliselt toetada ei taha, selgus uuringust.
Välisminister Urmas Paet väitis mai lõpus Soome majanduslehele Kauppalehti, et Eestis on laiapõhjaline toetus Kreeka ja teiste kriisis euroala riikide toetamiseks. Eestlased saavad aru, et tegemist on ajutise toe ja ajutise lahendusega, selgitas ta.
Äripäeva tellitud ja TNS Emori möödunud nädalal läbi viidud uuringust sellist toetust välja ei joonistu. Kindlalt võlakriisis riikide rahalist toetamist peab vajalikuks kaheksa protsenti, abi kindlasti mitte pooldavaid on kolm korda enam ehk 25%. Kui lisada neile veel „pigem jah“ ja „pigem ei“ vastuste osakaalud, jäävad kaalukausid 58 vs 42 abipooldajate kahjuks. Kusjuures, kõrgharitud, linnas elavad, suurema sissetulekuga eestlased on abi vastu kõige skeptilisemad.
„Selline küsitlus on liiga lihtsustatud. Eelnevalt tuleks küsitletavale anda ka infot, mida tooks kaasa see Euroopale, kui hättasattunud riike ei toetataks. Ja seejuures, mida tooks see kaasa avatud majandusega Eestile,“ kommenteeris välisminister Urmas Paet reedel küsitluse tulemusi.
„Sellistes komplitseeritud küsimustes ei saa eeldada konsensuslikku heakskiitu. Arvestades küsimuse sõnastust on abistamise toetajate hulk aga üllatavalt suur,“ kommenteeris uuringu tulemusi peaminister Andrus Ansip. „Konsensus on kerge tekkima, kui teemaks on Euroopa Liidu ühisest eelarvest Eestile tehtavad maksed. Muidugi peame raha saama. Saamegi sellel finantsperioodil 3,4 miljardit eurot. Konsensust on aga väga raske saavutada, kui küsimus on teiste abistamises.“
Möödunud nädalal sai valitsuse heakskiidu Eesti osalemine Euroopa ajutises (EFSF) ja loodavas püsivas kriisiabifondis (ESM).
Äripäeva tellimusel valminud Emori uuringus küsisime Eesti elanikelt: "Kas Eesti riik peaks rahaliselt toetama võlakriisis olevaid Euroopa Liidu riike?" Vältisime teadlikult küsimuses Kreeka nime, kuna praeguste sündmuste ja arengute valguses on riik omandanud selgelt negatiivse kuvandi.
Arvamusuuringu ajendiks sai Reformierakondlasest välisministri Urmas Paeti väide Soome majandusajalehele Kauppalehti, et Eestis on lai üldsuse toetus Kreeka aitamiseks. Teadaolevalt pole sarnast uuringut varem Eestis tehtud.
Seotud lood
Mul pole aimugi, mida võisid vastajad antud küsimuse peale tegelikult mõelda. Näiteks mida mõtles keegi võlakriisi all, millist riiki keskeltläbi silme ette manati ja ammugi mitte seda, mis asi võiks olla rahaline toetamine, kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi Äripäeva tellitud küsitlust.
Konsensus on kerge tekkima, kui teemaks on Euroopa Liidu ühisest eelarvest Eestile tehtavad maksed - muidugi peame raha saama! – ja saamegi sellel finantsperioodil 3,4 miljardit eurot, ütles peaminister Andrus Ansip
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles Äripäeva tellimusel valminud Emori uuringu tulemusi kommenteerides, et valitsusel ja riigikogul on võlakriisi lahendustele selgitamisel rahva toetuse saamiseks suur töö ära teha.
Äripäev küsis inimestelt tänaval, kas Eesti peaks Kreekat usaldama ja osalema riigi võlgade tasumisel. Üldiselt eestlased maksejõuetuse äärele sattunud riigi rahalist toetamist ei poolda.
"Investeerimisideede universumi" saates teeme juttu autodest ja autodesse investeerimisest. Kas eksklusiivse auto ostmine on kulu või investeering? Milliseid mudeleid valida, kui soovida, et nende väärtus aja jooksul tõuseks?