Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles Äripäeva tellimusel valminud Emori uuringu tulemusi kommenteerides, et valitsusel ja riigikogul on võlakriisi lahendustele selgitamisel rahva toetuse saamiseks suur töö ära teha.
„Peab nõustuma, et teema on keeruline ja kauge. Kui tegemist oleks mõne lähinaabriga, Läti või Soomega, siis läheks ta rohkem korda,” rääkis Sester. „Ühiskonda ei ole piisavalt informeeritud. Teatakse vaid, et laenatakse raha ja ostetakse võlakirju, aga teema on märksa keerulisem ja vajab selgitamist.”
Seetõttu on Sesteri sõnul valitsusel ja parlamendil ses vallas palju tööd teha. „Teema käsitlust on olnud vähe. Alles viimaste nädalate või kuu jooksul on hakatud rohkem rääkima.” Sester pidas vajalikuks rõhutada, et Eesti saab kõigele vaatamata Euroopa Liidust rohkem raha, kui ise sisse maksab.
Vastupidiselt rahandusministrile, arvas Sester, et otsuste tegemisel ainult Eesti liikmelisusest Euroopa Liidus ja toona valitsusele antud mandaadist otsuste tegemiseks ei piisa. Tema sõnul peavad otsused olema sisult õiged, aga ka arusaadavad. „Ühiskond peab teadma, mida ja milleks tehakse. Ühelt poolt on otsused õiged, kuid nad peavad ka näima õiglased.”
Äripäeva tellimusel valminud Emori uuringus küsiti Eesti elanikelt, kas Eesti riik peaks rahaliselt toetama võlakriisis olevaid Euroopa Liidu riike? Kindlalt võlakriisis riikide rahalist toetamist peab vajalikuks kaheksa protsenti, abi kindlasti mitte pooldavaid on kolm korda enam. Kui lisada neile veel „pigem jah“ ja „pigem ei“ vastuste osakaalud, jäävad kaalukausid 58-42 abipooldajate kahjuks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Täna hakkasid Wall Streeti aktsiad ja euro tõusma peale Prantsusmaa ja Saksamaa liidrite kokkusaamist, kus anti mõista, et neil on valmimas plaan Kreeka laenulepingutes võetud kohustuste täitmiseks.
Eestlased võlakriisis riike rahaliselt toetada ei taha, selgus uuringust.
Euroopa pankadel ei ole piisavalt puhvreid Kreeka võimaliku pankroti tagajärgede jaoks, vahendab agentuur Bloomberg.
Mina kohe kindlasti ei toetaks Kreekat, sest kreeklased ei saa aru, et tegu ei ole mitte toetuse vaid laenuga, mis tuleb tagasi maksta, ütles Põltsamaa külje all kirjutustahvleid tootva ASi TK-Team tegevdirektor Ants Reinumägi.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.