Vildakas riigilõivude kujundamine muutustes

Poliitikud plaanivad riigilõivude alandamist. Kas nüüd omal initsiatiivil või õiguskantsleri ja riigikohtu poolt noomituna, polegi oluline. Paraku ei ole kuulnud, et keegi räägiks, kust tekivad seadusesse riigilõivude suurused.

Seaduse kohaselt on riigilõiv sisuliselt summa, mis tasutakse vastava teenuse eest. Riigilõivumäär kehtestatakse lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest. Ehk igaüks maksab riigilõivu täpselt nii palju, kui palju kulub tema hagi või muu avalduse menetlemiseks. Riigilõivu eristabki maksust asjaolu, et riigilõivuga katab isik konkreetse asja kulud, ilma mingi solidaarsuseta.

Praegused riigilõivud ei ole seotud konkreetsete kuludega. Väiksema nõude puhul on riigilõiv väiksem ning suurema puhul suurem. Tegelikkuses ei ole vahet, kas kohus menetleb 63 911,64eurose laenu või 639 116,48eurose laenu nõuet. Menetlus ei ole nelikorda pikem ja keerulisem, kuigi riigilõiv on neli korda kõrgem.

Ringkonnakohtusse pöördumisel on riigilõiv sama suur kui esimeses astmes. Samas esimeses astmes, kus asja menetletakse algusest, kogutakse ja hinnatakse detailselt kõiki tõendeid ja seisukohti, toimub kordades rohkem istungeid jms, on reaalsed menetlemiskulud oluliselt suuremad kui ringkonnakohtus.

Seadus lubab teatud avalike teenuste puhul riigilõivu vähendada. Riigi poolt riigilõivudelt kasumi teenimine, olgugi selle kasumi jaotamise eesmärk kui õilis iganes, ei tundu olevat legitiimne.

On räägitud, et kõrgemad riigilõivud aitavad ära hoida kohtute koormamist tarbetute kohtuasjadega. Aga nende vältimiseks on teised vahendid. Näiteks on kohtul õigus jätta perspektiivitu hagiavaldus menetlusse võtmata või läbi vaatamata. Kui riigilõivud kataksid konkreetsed kulud, ei ole head põhjendust, miks peaks pikas perspektiivis teenuste osutamisel järjekorrad ja ülekoormus jääma.

Mis juhtuks, kui riigilõivud lähtuksid kulupõhisusest? Inimesed tunneksid, et nad ka reaalselt saavad oma raha eest riigilt vastavaid teenuseid, tekiks enam moraalset õigust nõuda paremat teenust. Praegu maksame anonüümselt kurja ja kauge seadusega määratud koormist ning loodame, et riik osutab üldiselt teenust hästi.