Berliinis nõu pidanud Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy jõudsid seisukohale, milline peaks välja nägema Kreeka uus abipakett.
Detailid avaldatakse täna pärastlõunal Brüsselis algaval valitsusjuhtide erakorralisel tippkohtumisel, vahendas agentuur Bloomberg. Kõnelustel osalenud ametniku sõnul jõuti erasektori kaasamise osas lahendusele, mis oli vastuvõetav mõlemale poolele.
Eilsetest kõnelustest võtsid osa ka Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet ja ELi president Herman van Rompuy.
Kohtumise järel väljastatud avalduse järgi kuulasid Merkel ja Sarkozy ära Trichet’ seisukohad, kes teatavasti püüab igati vältida lahendusi, mis tooks kaasa Kreeka maksejõuetuks kuulutamise, kuid avaldusest ei selgu, kas Euroopa Keskpanga juht eile saavutatud kokkulepet toetab või mitte.
Samal ajal kui poliitikud vaidlesid, ületasid Kreeka lühiajaliste võlakirjade intressimäärad eile 40% piiri. Üksmeelele jõudmise teate peale tugevnes aga euro täna hommikul Tokyos 1,4259 dollarile eurost.
Peamine küsimus tänasel tippkohtumisel on, millisel kujul osaleks Kreeka abipaketi rahastamises erasektor, mida nõuavad eelkõige Saksamaa, Soome ja Holland. Prantsusmaa ja mitmed Lõuna-Euroopa riigid on selles osas ettevaatlikumad, soovides vältida Kreeka maksejõuetuks kuulutamist. ELi kahe mõjukaima riigi eilne üksmeelele jõudmine peaks sillutama teed kõiki riike hõlmava kokkuleppe saavutamiseks.
Surve Saksamaa kantslerile kasvab, et ta euroala kriisi lahendamisel otsustavamalt ohjad haaraks. Teisipäeval kõneles Merkeliga ka USA president Barack Obama – arutati euroala kriisist johtuvaid riske kogu maailmamajanduse väljavaadetele.
Ajaleht Financial Times kirjutas täna, et Kreeka päästeplaan võib sisaldada ca 71 miljardi euro ulatuses laene globaalsetelt võlausaldajatelt ning 50 miljardi euro suurust panust Euroopa pankadele kehtestatavast uuest maksust. Sellest laekuva raha eest ostetaks tagasi 20% Kreeka 350 miljardi euroni küündivast võlakoormast. Päeva edenedes vahendasid aga uudisteagentuurid, et pangamaksu Merkeli ja Sarkozy kokkulepe siiski ei sisalda.
Kõik need ettepanekud on osa Euroopa Komisjoni poolt erakorraliseks tippkohtumiseks ette valmistatud alternatiividest. Lisaks on kaalutud võimalusi Kreeka võlakirjade vahetuseks pikema maksetähtajaga võlakirjade vastu. Samuti euroala kriisihaldusmehhanismi EFSF rahakasutuse paindlikumaks muutmist.
Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso hoiatas eile, et olukord on väga tõsine.
Seotud lood
Euroopa Liidu liidrite jõupingutused võlakriisi ohjeldamiseks pole vilja kandnud, kuna siiani pole välja tuldud ühise lahendusega, milleks võiksid olla euroala ühised võlakirjad, kirjutab Euroopa Komisjoni endine konkurentsivolinik ja praegune Bocconi ülikooli president Mario Monti Financial Timesis.
Euroala saatuse jaoks määrava tähtsusega on hoopis see, kas euroala liidrid suudavad langetada otsused, mis taastavad usalduse ja toovad alla Itaalia ja Hispaania intressimäärad.
Eurogrupi juht Jean-Claude Juncker ütles täna, et Kreeka uue abipaketiga on osaline maksejõuetus võimalik.
Euroala võlakriis on üha enam süsteemne kriis, mis ohustab ka tugevamaid riike ning euro püsimist.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.